Fotod Wikipedia

Vastsed kooruvad maikuus ja nende areng kestab üldjuhul 40 kuni 50 päeva

Käsnalainelane        Lymatria dispar

Saaremaal avastati ohtliku lehekahjuri, käsnalainelase kahjustus, mis on levinud hetkel kümnele hektarile. Röövikud on söönud puudelt lehed, seda nii tammedel, vahtratel, kahjustatud on ka kaski. Teadlaste kinnitusel võib röövikutel olla üle viiesaja toidutaime.

Massilise esinemise korral söövad röövikud peremeespuud raagu, mis võib kaasa tuua isegi puude kuivamise järgmistel aastatel.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Leida hea pesitsuskoht, otsida toitu, trotsida halba ilma, võidelda parasiitidega, püsida elus – nende olukordadega hakkama saamine toob lindudele muuhulgas kaasa võitluse stressiga. Ka poegade kasvatamine on linnuvanematele stressirohke periood, mil piisava toidu tagamiseks on juba pesitsemise alguses oluline leida koht, kus on tagatud piisav toit nii poegadele kui ka vanalindudele.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Tuules lainetav oder

Nädal algas uduse hommikuga. Kella üheksaks juba udu hajus, järgnes soe ja päikseline päev.

Teisipäev oli valdavalt sompus ilmaga ja ainult aegajalt oli päikest näha. Õhtupoolikul hakkas sadama. Hooti oli sadu tugev ja ööpäevaseks sajusummaks kogunes siinkandis 10...11 mm. Vähest vihma tuli aegajalt ka järgneval ööl ja kolmapäeva hommikupoolikul.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase kaameraga pesas lennuvõimestusid kõik kaheksa poega ning lahkusid pesast laupäeval, 15. juulil. Hommikul esimesena lendasid välja vanimad, 20-päevased pojad, viimasena lahkus pärastlõunal väikseim, teistest kuni neli päeva noorem poeg.

Rasvatihase poegade väljalendu saab järele vaadata lisatud videost (salvestas Urmas Lett, EENet):

Fotod Arne Ader

Näsiniin

Harilik näsiniin        Daphne mezereum

Seda taime tuleb tunda. Liiginimi mezereum tähendab pärsia keeles tapma.

Hariliku näsiniine kaunid viljad valmivad, aga mürgine on kogu taim ning inimese võib tappa juba tosina marja söömine…

Näsiniint kasvab hajusalt üle kogu Eesti ikka viljakamatel ning lubjarikkamatel muldadel, segametsade alusrindes, aga ka soostunud kasvukohtadel.

Väheharunev ja kollakashalli koorega põõsas võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.

Pikliksüstjad, terve servaga lehed paiknevad taime varrel erinevalt: põõsa ladvas näeme lehti kimpudena, aga varrel hõredalt.