Pildi napsas Bea, LK foorumist

Fotod Arne Ader
 

Hallpea-rähn, emaslind

Hallpea-rähn          Picus canus

Talvisel ajal söötmiskohti külastavatest kirjurähne oleme juba vaadelnud, külaliste hulka võib sattuda ka hallpea-rähn, aga mitte roherähn ehk meltsas, kellega nimetatut kiputakse segi ajama - roherähnid on meie looduses täiesti haruldusteks muutnud.

EOÜ annab teada, www.eoy.ee

Foto Arne Ader

Salutihane pesaõõnsusel

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde, 96 liigist.

Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus.

Aastatega intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule.

Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Värske lumi nulu okstel

Ilm oli muutlik. Esmaspäeval läks sulale. Päev oli sompus ja aegajalt sadas vihma, lund või lörtsi. Maad kattis mõnesentimeetrine lumekiht.

Teisipäeva lõunast tõusis tuul ja algas jahenemine. Kolmapäeva hommikul mõõdeti  õhus -10 kraadi. Tuul võimendas veelgi külma, Ilmateenistus näitas oma kodulehel tuulekülmaks Jõgeval -15 kraadi.  Päeval paistis päike, kuid maksimaalne õhutemperatuur üle -4 kraadi ei tõusnud.

Vihmasadude ja sula järel oli  põldudel lumele tekkinud koorik, mis oli kohati tugev, ligi kaks sentimeetrit paks. Tänu koorikule ei kandnud tugev tuul lund põldudelt minema.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Mida liikuvamad linnud, seda väiksem on nende lokaalne geneetiline eristumine, kuna liikudes “rändavad” kaasa ka geenid ja kanduvad edasi järgmisse põlvkonda. Selliselt peaks ajapikku erinevused populatsioonide vahel kaduma. Siiski eeldab selline teooria, et organismid saavad vabalt ilma takistusteta (nt mäestikud, suured veelahkmed jms) liikuda. Lisaks võib pidev “võõraste” geenide lisandumine pärssida populatsioonide kohastumist lokaalsete tingimustega, sest “väljast” lisanduvatele geenidele ei ole kohalikud keskkonnatingimused veel mõju avaldanud. Selline pidev geenide rändamine populatsioonide vahel võib takistada uute liikide väljakujunemist, mida isoleeritus vastupidi suurendab.