Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Harilik kukehari

Harilik kukehari                Sedum acre

Meie väiksemate taimede hulka kuuluv harilik kukehari õitseb.

Väiksusest hoolimata on kukeharjad kuivadel ja vähese taimestikuga nõmmedel, lodudel või randades hästi nähtavad.Taime õievarred venivad õitsemise ajal aga pea kolm korda pikemaks.

Fotod Arne Ader

Liivatüllide mäng

Liivatüll     Charadrius hiaticula

Kenad rannikulinnud, kes elutsevad mererannikul ja saartel, pesitsevad liival või kiviklibul, Loode-Eestis mereäärsetes kruusakarjäärides.

Välimiku järgi kergelt äratuntavad – pealagi ning selg liivahallid, nokatüvikul valge laik, silmi katmas "must mask". Kaela ümbritseb valge vöö ja rinda ehtimas must manisk. Nokk orashikas, musta tipuga, jalad samuti oranshid või kollakad

Maru sarnased sugulased väiketülliga, aga viimase nokk on must.

Fotod Arne Ader

Pohl

Harilik pohl        Vaccinium vitis-idaea

Kõik meie tuntud metsamarjad kuuluvad kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda - nii mustikas, sinikas, pohl kui jõhvikas.

Pohla kasvupinnaseks sobivad hästi vett läbilaskvad liivased mullad, harvemini turvasmullad. Metsaalune pinnas, aeglaselt kõdunevate okaspuu okastega on happeline ja see pohlataimedele sobib. Kasvumetsadeks palumetsad, samuti nõmme-, raba- ehk soometsad. Pohla ning mustika kasvukohad sageli kattuvad.

Foto Arne Ader

Varsakabja kukkurviljad

Harilik varsakabi         Caltha palustris

Paljudel taimedel pole õitsemine veel alanud, aga varsakabja seemned juba valmimas ning kui rahvakeeli konnakapsas kiirustab, jõuab ta suve lõpus teist korda õitsema puhkeda.

Rohurinde arenedes jääb kevadel märgades kasvukohtades lokanud varsakabi märkamatuks, taime lehedki on kaotanud oma kirka rohelise.