Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kullerkupp

Esmaspäeval oli pilves ilm, sadas vihma ja sooja mõõdeti päeval ainult 14 kraadi.

Teisipäeval hakkas päike paistma ja termomeetrinäit tõusis varjus juba 22 kraadini. Kogu järgnev nädal kujunes soojaks. Päeviti ulatusid õhutemperatuurid 19...24 kraadini, öösiti langesid 6...13 kraadini.

Sadas sageli ja mõnel korral oli müristamist kuulda. Nädala sademete summaks kogunes Jõgeva ümbruses 25...32 mm. Kõige sajusem oli neljapäev, kui ööpäevaseks sajusummaks mõõdeti 17-20 mm.

Põllud ja peenrad aias said pikka aega kestnud kuiva järel vihma poolt lõpuks ometi korralikult kastetud. Taimed, sh ka umbrohi, hakkasid jõudsalt kasvama.

Õunapuud lõpetasid õitsemise, sirelite õitseaeg jätkus. Marjapõõsastel olid rohelised marjad küljes.

Ornitoloogiaühing annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevad Raplamaal Valgul 2011. aastal / foto: EOÜ arhiiv 

Eesti Ornitoloogiaühingu avatud suveseminar ehk suvepäevad toimuvad sel aastal 17.-18. juunil Läänemaal Pürksis. See on linnuhuviliste suurim kokkusaamine Eestis, mis toimub juba 21. korda. Suvepäevad on avatud kõigile huvilistele, osalemiseks ei pea olema ühingu liige.

Programmis on ettekanded Silma looduskaitseala lindudest ning Osmussaare loodusest ja inimestest. Toimuvad linnu- ja kultuuriretked. Eraldi tegevused on lastele ja noortele. Siit leiad programmi, registreerimisvormi, osalustasud jm olulise info. Registreeruda saab 15. juunini. Suvepäevadel osalemise eest saab tasuda kohapeal sularahas (Pürksis sularahaautomaati ei ole).

Video Kalle Pihelgas

Foto Tiit Hunt

Mudasema põhjaga merelaht - pole paremat kudekohta

Hõbekoger       Carassius auratus gibelio

Koetakse suve alul: eelistab mudasepõhjalisi veekogusid, kus koevad taimedele.

Võõrliik toodi meile 1948 aastal ja asustati Maardu ja Kahala järvedesse. Tänaseks koevad üle kümnekonnas järves ning riimveelistes lahtedes. Kohati on hõbekogred päris massiliseks muutunud.

Tavalisemad isendid on 15 kuni 25 sm pikkused, kaaludes paar-kolmsada grammi.

Video salvestas Kalle Pihelgas

Metssiga        Sus scrofa

Mõni kant Eesimaal on metssigadest täitsa tühi, mõnel pool neid veel on taudist ja jahtimisest hoolimata – see teeb rõõmu.

Teate vahendas www.linnuvaatleja.ee

Praeguseks on ka kõige hilisemad haudelinnud pesitsemisega alustanud ning on viimane võimalus Euroopa haudelindude levikuatlase 2013-2017 (http://www.ebba2.info/) andmete kogumisele kaasa aidata.

Euroopa haudelindude levikuatlase andmete kogumise keskkond Eestis on infosüsteem PlutoF, sisestatud andmestikku näeb eElurikkuse andmebaasis https://elurikkus.ut.ee/linnuatlas.

Linnuatlase andmete sisestamine ei ole keeruline – vaatlusandmeid andmebaasi sisestades tuleb pesitsusaegsetele vaatlustele vaid juurde lisada sobiv pesitsuskood.