Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Foto Uku Paal

Linnad meelitavad linde ja teisi loomi eriti talvel, sest hoonetest eralduv soojus kütab keskkonda ja aitab loomadel energiat säästa. Lisaks saavad neil „soojasaartel“ mitmed linnuliigid kerge vaevaga kõhu täis inimese lohakusest laokile jäetud toidupaladest ning ka just lindudele mõeldud toidumajadelt. Rasvatihaste koondumist linnadesse juba sügisrändel ja eriti arvukalt talvisel perioodil sedastavad ka paljud teadusuuringud. Põhja-Soomes ja Rootsis suudavad rasvatihased talve üle elada vaid tänu inimtegevusele – linnud koonduvad asulatesse, kus veedavad kogu pika pimeda talve, ning lahkuvad sealt pesitsusaladele alles kevade saabudes.

EOÜ korraldab

Foto Arne Ader

Kaelus-turteltuvid

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas täna välja armastusluule konkursi, mis on pühendatud tänavusele aasta linnule turteltuvile. „Turteltuvid on armastuse ja truuduse sümboliks, millele leiab vihjeid nii vanaaja mütoloogiast kui ka piiblist. Armunuid võrreldakse ju tihti just turteltuvidega. Seepärast oleme ka turteltuviaasta sidunud armastuse ja tunnete väljendamise ühe tuntuima vormi - luulega,“ sõnas luulevõistluse korraldaja Thea Perm.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Päikesetõus külmal kolmapäeva hommikul

Ilm oli päikseline ja kuuvalged ööd külmad. Kõige külmemal kahel hommikul (teisipäeval ja kolmapäeval) langes minimaalne õhutemperatuur päikesetõusu aegu -18,5, lume pinnal tuulevaiksel kolmapäeva hommikul -22 kraadini.

Kolme sentimeetri sügavusel mullas langes temperatuur hommikul tehtud vaatluste järgi talirüpsipõllul kuni -8 kraadini (teisipäeval ja kolmapäeval), taliteraviljapõldudel 5...-6 kraadini, valge ristiku kamaras -2...-3 kraadini. Päevased maksimaalsed õhutemperatuurid kõikusid nädala jooksul -3 kraadist pühapäeval kuni 12 kraadini teisipäeval. Päikese paistel juba sulatas.

Video Looduskalendri arhiivist, merikotkaste söödaplatsilt

Ronk ehk kaaren       Corvus corax

Sulestik on ronkadel must, võimas nokk must, jalad mustad, kas ka silmad – ei need on tumepruunid. "Ronkmustade" lindude sulestikus näeme hea valgusega nii rohekat, kui sinakaslillat metalset helki. Kehapikkust keskmiselt kuuskümmend sentimeetrit ja kaalu üle kilo. Tiivad suhteliselt kitsad , aga siruulatust kuni meeter kolmkümmend sentimeetrit.

Foto Arne Ader

Kährik

Kährikkoer ehk kährik       Nyctereutes procyonoides

Kindlasti mäletatakse nüüd juba aastatetagust metsseakaamerat, kus talvisel ajal käisid toitumas ka kährikud ning ühel aastal olid nad koguni kaelarihma-raadiosaatjatega varustatud (zooloogid uurisid nende territooriumi kasutamist ja liikumisi aasta aegadest lähtuvalt).