Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Talvine esmaspäev

Ilm muutus uuesti soojaks ja lumi sulas ära.

Esmaspäeval püsis veel temperatuur ööpäevaringselt miinuskraadides, kuid teisipäevast alates läks sulale. Ligikaudu kümnesentimeetrine lumekiht hakkas vähenema. Aegajalt sadas lund uuesti juurde ning maapind püsis esialgu endiselt valgena, puud olid lumised.

Neljapäeval tõusis aga maksimaalne õhutemperatuur juba ligi kolme kraadini ja sadas vihma. Enne lõunat muutus maastik musta-valgekirjuks. Kõnniteed ja rajad olid veesegust lund täis. Põldudel hakkasid veeloigud lumest läbi paistma. Maastikul jäi neljapäeva õhtuks lund alles ainult väheste laikudena.

Kaante vahele on saanud Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu ajakirja „Kägu“; 23. number.

Oma ajakirjas püüame pakkuda lugejale kohta, kus vahetada häid kogemusi keskkonnahariduse alal ja kust leida inspiratsiooni edasiseks tööks. Tutvustame siin uusi projekte, õppematerjale, koostöövõimalusi, mitmesuguste teemade uudseid lahendusi jpm.

Loe veebis: LINK

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab TÜ linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Toidumajade juurde kogunevad nii tihased kui ka neid jahtivad röövlinnud ning see sunnib tihaseid pidevalt valvel olema. Ohtliku kiskja eristamine ohutust on eluliselt oluline – kui ohtliku kiskja lähenedes tuleb põgeneda, siis viimase puhul ei ole vajadust pagemisega energiat asjatult kulutada.

Mille järgi tihased neile ohtliku röövlinnu ära tunnevad? Küsimus võib esmapilgul üsna kummaline näida, kuid sellele vastuse leidmine on teadlastele olnud tõsine väljakutse ning seetõttu siiani suhteliselt kesiselt uuritud. Ilmselt käib see lindude nägemismeele vahendusel, kuid mis on täpsemalt need detailid, mida kiskja juures tähele pannakse?