Mägravaatluste kampaania – kas jälje nägemine loeb?

Foto: Tarmo Mikussaar
Terviseamet annab teada
Pildistas Margus Ellermaa
Ülemöödunud aasta augustisl Põõsaspeal
Terviseameti poolt Türi tehisjärve supluskohast 06.07.2016.a võetud ja TÜ Eesti Mereinstituudi laboris uuritud suplusvee analüüsi tulemused näitasid, et Türi tehisjärves esines potentsiaalselt toksilise sinivetikaliiki suhteliselt suurel määral. Seetõttu võivad rakukestades olevad lipopolüsahhariidid kokkupuutel põhjustada nahaärritust. Hoiatame suplejaid võimalikust ohust ja kasutame rannas 13. juulist alates kollase lipu režiimi kuni uute analüüside teostamiseni.
Autor Marko Mägi on Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur
Elusorganismide kasv, areng ja edasine käitumine sõltuvad nii keskkonnast kui ka isendi füsioloogilisest seisundist, millest viimase puhul mängivad olulist rolli erinevad hormoonid. Näiteks emade stress (mh toidupuudus) mõjub lootele negatiivselt ja võib mõjutada järglaste edasist elu. Lühiajalise ehk akuutse stressi, näiteks pesa läheduses toimuva raie või kiskja rünnaku korral muutub kiiresti nii isendi käitumine kui ka füsioloogia. Munemisperioodil toimuvate erinevate häiringute tulemusel võib emaslinnus küpsevatesse munadesse sattuda tavapärasest suuremal hulgal stressihormoone, mille taseme tõus organismis kiirendab muutustega kohanemist. Pärast häiringu lõppu hormoonide tase aga langeb ning taastub organismi normaalne toimimine.
Võsapuuk Ixodes ricinus
Laanepuuk Ixodes persulcatus
Lõuna-Eestist tulnud teadete kohaselt leiavad metsas käinud inimesed puuke oma riietelt. Suvine „puugihooaeg“ on alanud - palun olge tähelepanelikud!
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.