Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lumikellukeste õienupud avanesid

Oli varakevadine aeg muutlike ilmadega.

Päikesepaiste vaheldus sadudega. Aegajalt sadas vihma hulka tahkeid sademeid.

Kolmapäeva hommikuks tekkis ajutine lumikate, mis juba keskpäevaks kadus. Nädala sademete summaks kogunes 18mm, mis moodustab märtsikuu vaatlusrea keskmisest ligi 60%.

Päevased termomeetri näidud tõusid enamasti õhus üle viie kraadi. Kõige soojem oli ilm neljapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur küündis kaheksa kraadini.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnulaul on loodusmaastiku lahutamatu osa. Kuna peaaegu kõik linnuliigid kasutavad laulu (või muid häälitsusi) omavahelises suhtluses, on alust arvata, et laul on kujunenud mitmete keskkonna ja liikide omaduste põhjal. Kuigi laulvaid linde on looduses palju – värvulised, kellest suur osa on laululinnud, moodustavad poole linnuliikidest - on linnulaulu kujunemist keerukas uurida; piiravaks on eelkõige liikide laulude heakvaliteediliste salvestiste nappus. Üksikute liikide laulu parameetreid on uuritud palju, kuna sellest sõltub paljude lindude puhul nende sigimisedu, kuid ülevaatlikud uuringud seni siiski puudusid.

Linnuliigid pani kohapeal kirja Peeter R. Raudsepp

Foto Arne Ader

Leevike (www.loodusemees.ee)

Leevikeste vaikset laulu me varsti enam ei kuule, kui linnud pesitsema siirduvad.

25.märtsi hommik ca 5.20- 9.40, seejärel  tuul järsult tugevnes ja linnulaulu jäi vähemaks.

Ilm oli nö varakevadine, päeval rabistas lumekruupe ja tahkevõitu sademeid, õhtul sai maapindki korraks valgeks.

Keda siis kuulda oli:

suur-kirjurähn

laululuik

hallpea-rähn (trummeldamine)

musträhn

puukoristajad (vastamisi kahel territooriumil)

kaelustuvi

käblik

hanede tagasiränne jätkub

rasvatihane 

leevike

musträstas

laulurästas

hallrästas

pasknäär

nõmmelõoke

põldlõoke

kiivitaja

talvike

tutt-tihane

salutihane

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Videod salvestas Ahto Täpsi

Kalvi küla, Virumaa kevad

Eesti on nüüd selgelt kaheks jagatud, lõunas on kevad täies jõus, aga põhjarahvas veel ootusärevuses. Linnud käivad aegajalt seda piiri kompamas, aga tulevad esimese lobjaksajuga tagasi.

Eelmise nädala vaieldamatult kõige olulisem loodussündmus oli esmaspäeva lõunane vikerkaar taevas ja kõrvulukustav kõuekärgatus sellestsamast lumepilvest, millele kevad oma uhke vikerkaaretriibu maalis.

Midagi nõiduslikku on tõesti sündimas, sest kohe sellepeale hakkas 19. märtsil Tuhala nõiakaev oma uhket voolamist voolama, meelitades nädalalõpuks kohale ka pideva inimestevoolu. Ehk toob see vool poliitikute lauale ka uuesti Rail Balticu lõpetamise mõtte. Et Nõiakaev saaks meid kevadeti üllatada aastasadu.

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Punahirv     Cervus elaphus

Kõik hirvepullid jäävad peatselt sarvituiks (mõni aasta veidi varem, vahel kröömike hiljem).

Suured punahirve pullid kaaluvad kuni paarsada kilo, lehmad nendest poole vähem. Hea teda, kui kaamerapildis mõlemat sugupoolt nägema trehvate. Pullide tüvepikkuseks küündib paar meetrini, õla kõrgus ikka üle meetri ehk sooline dimorfism on silmaga märgatav.