Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

38. NÄDAL 17.9.2018.- 23.9.2018. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Soo-kurereha  õitseb  veel 

Suvi  jätkus,  kuigi  nädala  algus  oli  esialgu  väga  jahe  ja  sadas  vihma.  Esmaspäeval  mõõdeti  päeval  õhusooja  ainult  15  kraadi,  öösel  langes  õhutemperatuur  ligi  kuue  kraadini  ja  ööpäeva  sajusummaks  kogunes  8...10  mm. 

Järgnevalt  suvine  soojus  taastus.  Teisipäevast  kuni  laupäevani  püsis  ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  taas  13  kraadist  kõrgemana  (13...18  kraadi  piires).  Kolmapäeval  ja  reedel  tõusis  maksimaalne  õhutemperatuur  24  kraad

ini,  mis  on  septembri  teise  poole  kohta  haruldane.  Jõgeval  registreeriti  neil  kahel  väga  soojal  päeval  uued  vastavate kuupäevade rekordid  1922.  aastast  algavasse  maksimaalsete  temperatuuride  vaatlusritta. 

In memoriam Aivar Leito

Ornitoloogiaühing, www.eoy.ee

Raadiosaatjaga sookure jälgimine antenniga. Aivar Leito

Raadiosaatjaga sookure jälgimine antenniga. Aivar Leito

Reedel, 21. septembril lahkus meie seast Eesti Ornitoloogiaühingu auliige, hane- ja sookureuurija Aivar Leito (1954–2018).

Aivar Leito töötas Eesti Maaülikoolis keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetoolis juhtivteadurina, keskendudes lindude pesitsus- ja rändeökoloogia uurimisele. Ta uuris sookure, kormorani, hanede ja laglede arvukust, ökoloogiat ja rändeid, väikeste meresaarte linnukooslusi, lindude ja nende elualade kaitseolusid Eestis ja välismaal.

Septembri neljas nädal: Tammetõrulahing

Kirjutas Kristel Vilbaste, esitatud Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Lodjapuu

Lodjapuu

Suur maalermeister – Sügis, on nüüd oma värvipaleti laiali laotanud, juba on vahtralatvades purpurit, kaskedel kerget kulda ja lodjapuul tulelõõma. Nii mõnigi metsatee lõhnab juba puulehtede lagunemise järgi, see õhk on nii rammus, et külva või lilledele laiali.

Ja lilled õitsevad tõesti taas, võililled, rooside rodu ja kitsekakargi raputab peenral oma uusi rohelisi lehti – et “õitseks veel korra sel aastal?”

Sabakakk - ilvese naaber

Avapilt
Sisu

Händkaku sulekuub on helehall ning piki tema sulgi jooksevad tumedad pruunid viirud.
Fotod: Remo Savisaar

 

Kõige sagedamini satub ilves kuulma ja nägema meie metsade kaht põhilist kakulist – värb- ja händkakku. Viimase kohtamiseks on minu arvates parim aeg septembrist-märtsini. 

Eelmisel korral tutvustasin värbkakku, sellel korral on järg händkaku käes, kes on meie metsamassiivide üks levinumaid kakulisi ja kes eelistab pesitsemisks suuremaid ja vanemaid metsi. Händkaku sulekuub on helehall ning piki tema sulgi jooksevad tumedad pruunid viirud. Segi võib teda ajada vaid kodukakuga, kuid händkakk on suguvennast suurem, heledam ja ka tema saba on pikem. Just pikema saba tõttu on ta nimeks händkakk, rahvakeeli ka sabakakk. Mõõtmetelt on ta ronga suurune, kuid puhevil olekus näib suurem.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.