L, 28.01.2023
L, 28.01.2023
R, 27.01.2023
R, 27.01.2023
R, 27.01.2023
N, 26.01.2023
N, 26.01.2023
K, 25.01.2023
T, 24.01.2023
28.01.2023
15.01.2023
06.01.2023
03.01.2023
02.01.2023
31.12.2022
31.12.2022
Täna läbi aastate
Vaatame Eesti loodusrekordeid
Linnuvaatleja
Suvine aialinnupäevik
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2016. aasta linnuks rasvatihase, meie ühe tuntumatest ja levinumatest lindudest, kelle toimetamisi saab kõikjal aastaringselt jälgida. Rasvatihase aastal saavad tuttavamaks nii meie tihased – rasvatihane, sinitihane, musttihane, tutt-tihane, põhjatihane, salutihane, taigatihane, lasuurtihane, sabatihane, kukkurtihane - kui ka teised talvel toidumaja külastavad ja suvel aias pesitsevad linnud.
VIDEO: pakasega lähevad kasukad härma
Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee
Hülgerannas näeme vähemalt sadat härmas kasukaga isendit rahulikult peesitamas. Veepiiril on pakast muidugi vähem, umbes -12 kraadi. Saaremaa läänerannikul, vastu Läänemerd läheneb veetemperatuur nullile.
Tihaseid on meil pikalt uuritud
Saatelõik Osoonist, www.err.ee
Eilses Osoonis oli pikem lõik rasvatihastest ja nende uurimisest:
2016. aasta lind on rasvatihane ning üle maailma enim uuritud linnuliik. Meil uuritakse rasvatihase käitumist, pesitsust ja toitumist ning sellega tegeletakse juba pea poolsada aastat.
Tartu Ülikooli linnuökoloogia välilabori asejuhataja Marko Mägi, räägib saates: „teadlaste jaoks on rasvatihane väga hea uurimisobjekt, sest neid on palju ja nad pesitsevad pesakastides, kus neid on hea jälgida“.
Miks me tänavu metsakaamerat ei näe?
Nagu me kõik teame kuulub Ilmatsalu SAK-i kõrgendatud ohutsooni.
Kõikides metssigade söötmiskohtadel on nädalane toiduhulk limiteeritud ning jahimeestel kohustus söötmiskohtadel küttida.
Ilma-aasta 2015
Kirja pani Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader