Kirjutas Kristel Vilbaste

Illustratsioonid Vikipeediast

Looduse lõputu ringkäik on taas ühe ringi lõpusirgele jõudmas, puulehed tudisevad viimast jõudu kokku võttes vihmast märgade oksaraagude otsas ja ootavad. Ootavad seda, kas tänavu rebib neid puude küljest enne tuul või siis nagu mullu, kus lumi tuli lehes puudele ja kogu kupatus sadas alla “kollase lehe-valge lume” moosina.

Ja nagu ikka olemegi tegelikult valmis oktoobrilõpu esimeseks lumeks. Nii on see läbi aegade olnud, et reipad sügistormid toovad meile Atlandilt sooja ja niiske õhu ning Põhjala virmalistevooriga kokku puutudes see taevavesi lõpuks ka laia lobjaka või lumekruupidena alla sajab.

Lund oleks hädasti vaja, sest siis saaks inimeste mõtted priiks kogu valimistemöllust ja kandidaatide vägitegudest.

Hiite Maja SA ja Ahto Kaasik annavad teada

31.10. lõpeb Hiite kuvavõistlus, mille eesmärk on jäädvustada põliseid looduslikke pühapaiku ning väärtustada nendega seotud loodus- ja kultuuripärandit.

Võistlusel pööratakse erilist tähelepanu soome-ugri pühapaikadele, mille parima foto auhinnaks on 300 eurot. Eraldi julgustatkse pühapaiku jäädvustama kuni 16-aastaseid lapsi ja noori, kelle parima foto auhind on 200 eurot.

Tänavu 10. korda toimuva võistluse peaauhind on 1000 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus jm.

Lisaks rahalistele auhindadele ootab võitjaid sündmuste ja koolituste vabapääsmeid, turismitalude ja suitsusaunade külastusi, kirjandust jpm.

Kirjutas Aivar Leito

Pildistas Ainar Unus

Saatjaga varustatud sookurg „Loode“

Tänavu suvel saatjaga Sõrves varustatud sookurg „Loode“ lendas nonstop Lääne-Lätist otse üle Gdanski lahe. Kokku oli selle kure teise rändehüppe (esimene oli Saaremaalt Lääne-Lätisse kuu aega tagasi 19 septembril) pikkus 660 km mille läbis 12 h 30 min, keskmine kiirus ligikaudu 53 km / h.

Seega väga sarnase kiirusega rändel, kui sookurg „Ahja 5“, keskmine kiirus 52 km / h Ukrainast -Iisraeli, 16. ja 17. oktoobril, 1600 km pikkusel nonstop rändel.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kureliste seltsi (Gruiformes) traplaste sugukonda (Otidae) kuuluv suurtrapp (Otis tarda) on kõige raskem lennuvõimeline linnuliik Euroopas, ehk isegi kogu maailmas. Kuigi Aafrikas elavad hiidtrapid (Ardeotis kori) kaaluvad keskmiselt rohkemgi, on tõestatult suurim olnud siiski 21 kg raskune suurtrapp. Enamasti kaaluvad suurtrapi isaslinnud 8-16 kg, mõnikord ka kuni 18 kg, emaslinnud on väiksemad ja kaaluvad 3,5-8 kg.