Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähn männikäbiga

Harilik mänd       Pinus sylvestris

Männiseemnetel kestab käbides mitmeaastane areng. Koos kevadiste ilmadega puistab mänd avanenud käbidest seemneid ja nn „seemneaastatel“ võib lumine metsaalune olla suisa seemnemustrilise vaibaga kaetud - tänavu me sellist vaatepilt paraku ei näe.

Rohelise värvilised käbid saavad suvel üheaastasteks. Seemneid puistavad pruunilt läikivad kaheaastased emaskäbid, millel soomused avanevad. Märkame samuti avanenud soomustega tumedamaid käbisid, mis pudenevad puudelt paari aasta jooksul.

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Hülgeloendajad saabuvad

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Ilm vaatlusseks ideaalne: lõunakaare tuult 4m/s, õhusooja 2kraadi, ja veesooja kraad vähem.

Tänase loenduse tulemuseks oli 53 hallhülge poega ja mõned surnult sündinud.

Kaamerapildis käis ennast täna näitamas kaheksa „kutsikat“, poegimise tippaeg võib saabuda umbes nädala pärast.

Foto Tiit Külaots

Eesti Ornitoloogiaühingu rahvateadusprojekt Suvine aialinnupäevik alustab täna oma neljandat hooaega. Ootame aialinnupäevikuga liituma kõiki loodushuvilisi, et üheskoos jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada uusi teadmisi aialooduse kohta tervikuna. 

Teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Foto Uku Paal

Kuigi kliima muutub pidevalt, on just viimase poole sajandi muutuste kiirus valmistanud kohanemisprobleeme mitmetele liikidele. Tulemuseks on liigi arvukuse langus, halvemal juhul ka väljasuremine. Kuigi imetajatega võrreldes on lindudel eeliseks ebasoodsate olude saabudes kiiresti lennates lahkuda, et kevadel taas naasta, on heast liikumisvõimest hoolimata mitmete rändlindude puhul täheldatud kliimamuutustele jalgu jäämist.