Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on puudulik ja valitud trass kahjustab olulisi loodusväärtusi

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on puudulik ja valitud trass kahjustab olulisi loodusväärtusi

Eelmisel nädalal peeti Rail Balticu Pärnumaa trassikoridori maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande viimased avalikustamise koosolekud. Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on seisukohal, et Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on olnud puudulik, ei vasta seadustele ja valitud trassikoridor võib oluliselt kahjustada kõrge loodusväärtusega alade ja liikide seisundit. Leiame, et praegusel kujul ei tohi maakonnaplaneeringut kehtestada ega keskkonnamõjude hindamise aruannet heaks kiita.

Väljavalitud trassi planeeringu ning selle KSH aruande tulemustega ei saa nõustuda järgmistel põhjustel.

Maapõue strateegia ei võta suunda ressursitõhususele ega keskkonnamõju vähendamisele

Eesti Keskkonnaühenduste Koda, SA Keskkonnaõiguse Keskus annavad teada
Foto www.ut.ee

Põlevkivi tootmine Kohtlas 1921. aastal

Täna KUMUs tutvustatav riigi maapõue strateegia eelnõu on suunatud eeskätt kaevandamise hõlbustamisele ja intensiivistamisele. Dokument ei sea eesmärgiks kaevandamise keskkonnamõju vähendamist ega paku lahendusi Eesti ees seisvatele probleemidele nagu rohemajanduse halb seis või põlevkivi majanduslik hääbumine.

Keskkonnaministeeriumi 19. jaanuaril avalikustatud dokumendiga “Maapõuepoliitika alused aastani 2050” pannakse paika maapõue uurimise ja kasutamise ning kaevandamise planeerimise põhimõtted 30 aastaks.

Talvise aialinnuvaatluse esmased tulemused

Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Uku Paal

Rasvatihased: ülal isaslind, all emaslind / foto: Uku Paal

Möödunud nädalavahetusel kaheksandat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 43 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 1900 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1300 paigas üle Eesti.

Vaatlusi saab edastada kuni 6. veebruarini.

Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas kolmandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põld- ja koduvarblane ning rohevint ja hallvares. 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.