Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Mida liikuvamad linnud, seda väiksem on nende lokaalne geneetiline eristumine, kuna liikudes “rändavad” kaasa ka geenid ja kanduvad edasi järgmisse põlvkonda. Selliselt peaks ajapikku erinevused populatsioonide vahel kaduma. Siiski eeldab selline teooria, et organismid saavad vabalt ilma takistusteta (nt mäestikud, suured veelahkmed jms) liikuda. Lisaks võib pidev “võõraste” geenide lisandumine pärssida populatsioonide kohastumist lokaalsete tingimustega, sest “väljast” lisanduvatele geenidele ei ole kohalikud keskkonnatingimused veel mõju avaldanud. Selline pidev geenide rändamine populatsioonide vahel võib takistada uute liikide väljakujunemist, mida isoleeritus vastupidi suurendab.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Punahirv       Cervus elaphus

Alles läks pimedaks, hirvepullid alles kogunevad toitmisplatsile. Täna on õhus riiakust kõik püüavad viisil või teisel oma ülimuslikkust maksma panna.

Kui muidu pole vanematel soliidse sarvekasvuga loomadel noorematega erilist tegemist – nemad teevad mida tahavad ja keegi selle vastu üldjuhul ei protesteeri.

Tavaõhtutel kuuleme „sarveklõbinat“ kusagilt eemalt – noored pullikesed mängivad. Või on tõepoolest loomade hulk toitmisplatsil liialt suureks kujunenud.

Pildi toidulaualt napsas IceAge, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähni isaslind ja rohevint

Suur-kirjurähn      Dendrocopos major

Meie looduse tuntuimaks, levinuimaks ning arvukaimaks on suur-kirjurähnid. Suur on nimetatu tõepoolest, aga mitte suurim, kellest eile kirjutasime ning neid omavahel võrdlesime – valgeselg-kirjurähn (kas seda liiki nimepanemise aegu veel ei tuntud või olid liigikaaslased mõõtmata-kaalumata). Talvine arvukus sõltub käbisaagist okasmetsades ja võib hääl aastal küündida veerand miljoni isendini, talilinnuloendus annab sellele täpsema vastuse.

Tekst Aivar Leito

Jalarõnga ja GSM/GPRS jalarõngaga varustatud sookurg Ahja 5

Tere head kuresõbrad!

On rõõm teatada, et noor sookurg „Ahja 5“ on edukalt talvitamas Etioopias Sululta linnakese lähistel Addis Abebast 15 km põhja pool.

Lind püüti 6. juulil 2016 Ahja küla juures ja märgistati värviliste jalarõngastega ning jalale kinnitatud Leedu „Ornitela“ firma 40g GSM/GPRS päikesepatareiga satelliitsaatjaga.

Video salvestas Bea, LK foorumist

Foto Arne Ader

Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

Üpris tihti aetakse valgeselga segamini meie arvukama suur-kirjurähniga - suuruselt on nad ju sarnased. Meie suurima rähni tiitlit, kannab siiski valgeselg-kirjurähn: pikkust paar, kolm sentimeetrit enam, kui suur-kirjurähnil, aga seda tänu pikale kaelale, tiibade siruulatuski veidike suurem küündides neljakümne sentimeetrini ning kaal veidi üle saja grammi.