Kas meie kalaveed saavad rikkamaks?
Harjus ehk ärn Thymallus thymallus
Meie jõgedes kaitsealune kalaliik, kelle püük on keelatud aastaringselt.
Harjuse kasvatamise katsetega tehti RMK Põlula Kalakasvatuses algust 2016. aasta kevadel.
Harjus ehk ärn Thymallus thymallus
Meie jõgedes kaitsealune kalaliik, kelle püük on keelatud aastaringselt.
Harjuse kasvatamise katsetega tehti RMK Põlula Kalakasvatuses algust 2016. aasta kevadel.
Fotod Arne Ader
Alustuseks vabandused, et uus aasta kiiruga sai Aasta puuna välja hõigatud kuslapuu.
Aasta puu – viirpuu
Harilik viirpuu
Aasta seen – kukeseen
Harilik kukeseen
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Peipsi rand Mustvees teisel jõulupühal
Jätkus aasta lõpu nädala jaoks tavapäratult soe ilm. Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 7,3 °C ning 6,1 °C oli sooja ka vana aasta viimasel ja uue aasta esimesel päeval. 31. detsembri ja 1. jaanuari maksimaalsed õhutemperatuurid andsid nimetatud kuupäevade jaoks uued soojarekordid Jõgeva 95 aasta pikkusesse vaatlusritta.
Ilm oli sompus ja sadas igal päeval. Mullas püsis taliteraviljapõldudel ligikaudu 15-20 cm sügavusel peaaegu aasta lõpuni detsembri esimesel poolel tekkinud külmunud kiht, mistõttu olid põllud pinnalt porised ja vesised.
Luuletas Lemmi Erin
Ekraanitõmmis Fleur, Lk foorumist
Esimene hommikune külaline
Aastaläbi au sees
väikene lind,
kel must on pea ja kollane rind.
Suviläbi poegadega rassib,
neile aina toitu ette tassib.
Külas käib kord väänkael,
selline va sänikael.
Pesas munad katki lööb,
nende sisu ära sööb.
Tihased ju vaeva näevad,
pesakonnad ilma läevad,
Pisilinde lendu läeb,
üha laia ilma näeb.
Saabub sügis, kõle ilm,
otsib süüa väike silm.
Pimedus toob linnu koju,
magab puhvis üksik roju.
Uusaasta üleöö muutuse toob,
suur-kirjurähn oma pesa loob.
Lennuava suuremaks toksti
ja ongi võõras pesas vopsti.
Video Ahti Täpsi
Lipu küla kitsed, Virumaal
Metskits ehk kaber Capreolus capreolus
Ahto sai uue aasta päeval aasta loomad kaadrisse.
Täna kattus maapind lumega ka Saaremaal. Hirvekaamera ees käib vilgas „pugimine“ – loomad teavad, et täis kõhuga on külma kergem taluda. Söödaplats jäi hommikul tühjaks alles kella üheksa paiku ja õhtu hakul oli kohal juba kümmekond punahirve.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.