Ilves, harilik ilves või ka euroopa ilves      Lynx lynx

Lumes liikunud ilvese jäljed tunduvad leidjale väga ümarad ja suured.  Talveks kattuvad ilvestel varba- ning päkaalused, tiheda ja karmi karvaga, mis suurendab umbes paarkümmend kilo kaaluva looma jalgade kandepinda lumes liikudes.

Talvine maastik

Tugevamad külmad said selleks nädalaks otsa. Nädala alguses mõõdeti keskööl veel -17,8°C ja esmaspäeva hommikul olid puud härmas.

Edaspidi ilm soojenes ja hakkas sadama lund. Kolmapäeva hommikuks oli teedele sadanud seitsme sentimeetri paksune värske lumekord, põldudel kasvas lume paksus 30-35 sentimeetriseks. Puuoksad olid paksult lumega kaetud, kuid päeval hakkas see tuule ja plusspoolele tõusnud temperatuuri mõjul varisema.

Udu ja härmatis

Patogeenide levik ja edukus sõltub patogeene kandva peremehe liikuvusest – mida kiiremini ja kaugemale ta liigub, seda suurem on tõenäosus nakatada uusi ohvreid. Kui inimesi on suhteliselt kerge jälgida ja vajadusel haiguspuhangutele reageerida, siis majanduslikku kahju tekitavate metsloomahaiguste (näiteks aafrika seakatku, linnugripi) levikut on loomade liikumise keerulisema kontrollimise tõttu ennustada raskem.

Punahirv         Cervus elaphus

Nagu oli oodata, mingil ajal hakkavad ka hirvelehmad söödaplatsil liikuma. Varem polnud lihtsalt head pilti punahirvede vanaloomadest koos Teile esitada.

Pildil paistab selgelt välja punahirvede sooline dimorfism. Kui porgandeid nosiv vanal pull kaalub kindlasti üle paarisaja kilo, siis esiplaanil nähtav hirvelehm peaaegu sada kilo vähem ja see vahe on „silmaga märgatav“.

Täiskuu ei andnud pakasele siiski sellist võitu, nagu tavaliselt jaanuari lõpus ja -30 kraadiste ilmade nädal jääb tänavu, kas veebruarisse või hoopis ära.

Talv ise on praegu nagu titepepu, alles saab pakane ilma kriuksuvasse lumme mähkida, kui tuleb sula. Suure tuisu ja lumekoormatega. Just koormatega, sest juba tuleb lund linnast koormatega välja viia.

Härmatis kasel (www.loodusemees.ee)