Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Maria Rätsep

Süstjas võtmehein         Botrychium lanceolatum

Keskkonnaameti töötajad avastasid juuli alguses Eestis väljasurnuks peetud süstja võtmeheina tugeva asurkonna. Vähemalt sajaisendiline kasvukoht leiti Alutaguse rahvuspargi Muraka raba serva põlismetsast.

Eesti liigikaitse hetkeseis: iga viies liik vajab kaitset

Osale konverentsil otseülekande kaudu: https://www.youtube.com/watch?v=Ba3FCSYII1w

25. august 2022

09.30–10.00 Saabumine, hommikukohv

Sessioon „Andmed ja liikide seisundi hindamine“
Kõnejuht: Tiiu Kull, Eesti Maaülikool

10.00–10.20 Keskkonnaproovidest pärineva DNA mõju Eesti liikide seisundi hindamisele
Urmas Kõljalg, Tartu Ülikool 

10.20–10.40 Loodusteaduslike kogude võimalused elurikkuse uurimises ja kaitses
Lennart Lennuk, Eesti Loodusmuuseum 

Ilmus EOÜ teadusajakiri Hirundo

Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirjast Hirundo saab lugeda rukkiräägu individuaalsest elupaigakasutusest ning metskurvitsate saabumisaegadest Eestisse viimase saja aasta jooksul.

Riho Marja, Jaanus Elts ja Liis Keerberg uurisid 2020. ja 2021. aastal viie rukkiräägu elupaigakasutust Ida-Eesti põllumajandusmaastikes GPS-saatjate asukohapunktide alusel. Kogutud andmete alusel tehti indiviidipõhine analüüs. Ilmnes, et räägud kasutasid erinevaid elupaiku ja vahetasid neid tihti, seda nii öösel kui päeval.

Riho Marja ja Jaanus Elts annavad oma artiklis ülevaate metskurvitsa saabumisaja muutustest Eestisse viimase saja aasta vältel. Lisaks uurisid nad, kuidas kliimatunnused mõjutavad metskurvitsate esimeste isendite saabumist.

Keskkonnaamet annab teada

Eesti liigikaitse hetkeseis: iga viies liik vajab kaitset

Homme, 24. augustil algaval liigikaitse konverentsil räägitakse sellest, et iga viienda liigi säilimiseks Eestis on vaja astuda teadlikke looduskaitselisi samme.

Andmeid liikide käekäigu kohta kogutakse pidevalt ja ülevaateid liikide ohustatuse kohta koostatakse iga reeglina iga kümne aasta tagant.

Värskest uuringutest selgub, et kõikide liikide seisund Eesti looduses vajab pidevalt tähelepanu juba ainuüksi selleks, et muutusi õigeaegselt registreerida. Samas on paraku praeguseks juba ligi 2000 liigi puhul vaja astuda looduskaitselisi samme, et pidurdada elurikkuse kadu.