Pildistas Vello Keppart

Mets-harakputk

Mets-harakputk                 Anthriscus sylvestris

Täpiline surmaputk      Conium maculatum

Miks me neid kahte taime koos vaatleme?

Veebikaamera kuvatõmmis Svenja, LK foorumist

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Vihma sadas terve eilse päeva, öösel müristas. Isaslind Karl kattis kurepoegi, aga kõik olid üpris märja olemisega. Sellises vihmasajus võib olla kurgedel raske kalastada, kui veepiisad veepinna virvendama panevad.

Pildistas LK-team

Vereurmarohi

Harilik vereurmarohi          Chelidonium majus

Vereurmarohtusid leiame kasvamas niiskematelt ja veidi varjulisematelt kasvukohtadelt. Näiteks vanade linnamüüride jalamil, parkides, kivikuhjadel jäätmaadel ja asulates, kus kasvatakse pigem koos lehtpuude ning teiste looduslike taimedega.

Taime on juba aastatuhandeid kasvanud kõikvõimalikes ürdiaedades, sest vereurmarohu piimmahlaga ravitseti nahapaksendeid, soolatüükaid jpm-d.

PILT: 1

Foto Arne Ader

Lodjapuu ( www.loodusemees.ee )

Harilik lodjapuu         Viburnum opulus

Lodjapuud on praegusel ajal tähelepanuväärsed omapäraste õite poolest.

Kännase suured äärisõied ja keskel paiknevad tillemad õied moodustavad sageli üpris sümmeetrilise pärja. Äärisõied lodjapuul ei vilju, nemad toimivad lihtsalt putukate ligimeelitajatena ja on steriilsed.

Ehkki lodjapuu kannab puu nime, on pigem tegu kolme-nelja meetri kõrguseks kasvava põõsaga.

Lodjapuud kasvavad meelsasti niiskematel ja viljakamatel kasvukohtadel alusmetsataimena: jõgede, ojade, kraavide kaldaaladel või madalsoodes.