Fotod Arne Ader

Künnivaresed ( www.loodusemees.ee )

Künnivares         Corvus frugilegus

Künnivaresed märkame tegutsemas nii kampades, aga näha võime ka vareseparvi ja mida sügise poole seda suuremaks seltskonnad kasvavad, et talvitusalade poole liikuma asuda. Talvituma jääjate hulk on väike.

Tekst Anne-Ly Feršel, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist ja Ave Paulus, kultuuripärandi spetsialist

Pildistas Anne-Ly Feršel

Vasknarva linnuse juures

Alutaguse rahvuspark asub piirialal, kus kohtuvad eesti, vadja ja vene kultuurid, keel ja religioon. 7.-9. oktoobrini vältavatel kultuuripärandi päevadel keskendutakse seminaride ja ekskursioonidega arheoloogiapärandile, vadja kultuurile ja õigeusu rollile piirkonnas.

Neljapäev oli Alutaguse arheoloogiale pühendatud. Iisaku looduskeskuses toimunud seminaril tutvustas Maili Roio muinsuskaitseametist Peipsi järve põhjakallastelt kogutud arheoloogilisi leide. Nende seas kaks aastat tagasi tormiga välja tulnud, üle 20 meetri pika ja kahemastilise peipsi lodja lugu. Villu Kadakas Tallinna ülikoolist käsitles aga suvel toimunud väljakaevamisi Vasknarva linnuses.

EOÜ kutsub osalema

Eesti Ornitoloogiaühingu sajandale aastapäevale pühendatud teaduskonverentsi ja peo piletid on müügil veel selle nädala lõpuni ehk 10. oktoobri keskööni keskkonnas Fienta.

Teaduskonverents toimub 16. oktoobril kell 11.00–15.30 Tartus Vanemuise 46 ringauditooriumis.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Jaan Künnap, VikipeediA

Rekord nr. 347    Kõrgeim harilik mänd

Harilik mänd ehk pedajas        Pinus sylvestris

Meie levinuim okaspuu kasvab metsades tavaliselt kuni 40 meetri kõrguseks. Mändide iga sõltub kasvutingimustest ja küündib Eestis kuni 400 aastani.

Maailma kõrgeim harilik mänd 46,6 meetrit kasvab Põlvamaal Ootsipalus. Puu kõrgust mõõdeti täpismeetodil 2017. aastal.

Fotod Arne Ader

Põgari rannaniit. Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Valgepõsk-lagle         Branta leucopsis

Valgepõsk-laglede läbiränne algas septembris, aga massränne jääb oktoobrisse. Tegutsevaid valgepõski kohtame kuni lumeni.  

Rändepeatuse ajal toitutakse nii rannakarjamaadel, -niitudel, kui avatud vaatega põldudel. Toitumisalad võivad rannikul paiknevatest ööbimiskohtadest üpris kaugele jääda ja vahel võib toituvaid linde loendada kuni kümneid tuhandeid.