Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

24. NÄDAL 14.6.2021.- 20.5.2021. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Harilik kellukas

Esmaspäevast kolmapäevani püsis ööpäeva keskmine 15…16 kraadi piires, kusjuures päeviti oli maksimaalselt sooja 21..23 kraadi.

Alates neljapäevast aga tõusid päevased maksimaalsed termomeetrinäidud 25 kraadist kõrgemale ja neljapäevast alates üle 28 kraadi. Nädala maksimaalne temperatuur õhus (31,0 °C) registreeriti pühapäeval, mis osutus ühtlasi Jõgeva ilmajaama 1922. aastast algava vaatlusrea juunikuu kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks.

Orasheinasilmik

Orasheinasilmik

Linnulauluraadio päeva lind - suitsupääsuke

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Suitsupääsukesed

Suitsupääsukesed ( www.loodusemees.ee )

 

Suitsupääsuke         Hirundo rustica

 

Tumesinise läikiva seljasulestikuga, kreemika alapoole ja pika harkis sabaga maru osavad ning kiired lennumeistrid. Nokapealne ja kurgualune punakaspruunid tumesinisel pea ning pugusulestikul.

Isaslindude välimised sabasuled on emaslindude omadest märgatavalt pikemad (vaata Arne ülemiselt fotolt).

 

Enne jaanitule süütamist veendu, et lõkkes pole näiteks linnupesa

EOÜ teavitab jaanitulelisi

Jaanilaupäeva ja võidupüha tähistatakse traditsiooniliselt lõkke tegemisega. Enne tule süütamist palun veendu, et valmis seatud oksahunnikusse pole mõni lind või loom oma pesa teinud.

Ornitoloogiaühing palub pidulistel enne tule süütamist veenduda, et lõkke jaoks valmis pandud oksa- või risuhunnikusse pole keegi oma pesa teinud. Vaata tähelepanelikult, kas näed lõkkematerjalis pesa, märkad oksahunnikus linde askeldamas või kuuled linnupoegi või vanalinde häälitsemas. Kui miski viitab sellele, et mõni lind või muu loom on sinna pesa teinud või tegutseb seal, siis jäta tuli süütamata.

Huntide hambapesu

Avapilt
Sisu

 

Kas olete vahel kuulnud selliseid väiteid, nagu “Milleks see hambapesu?! Hundid ja karud küll hambaid ei pese, aga vaata, kui vägevad kihvad neil on!” Siin on tõestus, miks see pole eriti tugev argument. Hammaste mittepesemine läheb metsloomadele kalliks maksma - sageli maksavad nad selle eest eluga. Saakloomade karv ning suvised rohulibled toimivad küll mingil määral hambaniidina, kuid ega see piisav ei ole.

 

Mitteinimtekkelistest põhjustest on liigisisese kiskluse kõrval suurimaks ohuks hundi elule nälg. Nälja põhjuseks on nii saakloomade jahtimise keerukus kui hundi vigastused, mis tal jahtida takistavad. Suureks faktoriks on ka hammaste tervis. Hambad ja tugev lõuasurve on ju õieti hundi ainsad relvad - neil ei ole küüniseid, millega saakloomi murda. Hambad saavad huntidel elu jooksul kõvasti vatti!

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.