Fotod Arne Ader

Metsvindi pesa ( www.loodusemees.ee )

Metsvint        Fringilla coelebs

Meie looduse arvukaimad pesitsejad, hinnanguliselt kuni kaks miljonit paari. Metsvinte, kes inimestega kenasti kohanenud võime kohata igas metsatukas või pargis.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmateenistuse kaart

Pildistas Ivo Kruusamägi

27.05.2021 10:00 EEST 2021-05-27T7:00 UTC

HBM mudel annab merevee taseme (EH2000 kõrgussüsteemis) võimaliku muutumise suuna ja suuruse ja ei ole mõeldud asendama vaatlusandmeid. Reaalselt mõõdetud veetasemete väärtused leiab: www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart. Mudel uueneb kord päevas kell 8.30 UTC

Rekord nr. 300           Merevee taseme mõõtmistest

Kõrgeimaks ja madalaimaks merevee tasemeks on registreeritud Kroonlinna nulli järgi: 173 cm üle Kroonlinna nulli ja 136 cm allapoole nulli.

Kroonlinna veemõõdulati „nullpunkti“ määras 1840. aastal pikaajaliste mõõdistamiste tulemusena Michael von Reineke.

Illustreeriva materjali salvestas Liz, Lk foorumist

Kell on kümme minutit üle seitsme

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Pesal veetis öö juba eilsest hingamisaukudega ja häälitsevaid mune soojendades isaslind Karl II.

Emaslind Kaia saabus pesale kell veerand kuus ja vahetas isaslinnu pesal välja, kes pidas vajalikuks tuua veel pesamaterjali lisaks.

Mõlemad vanalinnud veeretasid pesas mune ja õhutasid pesapõhja, aga koorunuid kurepoegi veel polnud.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Varahommikust saadik on kuulda, et munadest kostub piiksumist

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Vaatame veidi ajas tagasi: emaslind Kaia mune 24, 26, 28 ja 30. aprillil. Üks muna pesas on purunenud, põhjused võivad olla äärmiselt erinevaid – jäävad ainult oletused.

Öise aja soojendas kolme muna emaslind Kaia, isalind Karl II saabus pesale veidi enne kella seitset.

Kaitsealade uudis

Pildistas K. Kingumets

Rannikuala Lahemaal ilmestavad poolsaared, lahed ja hulgaliselt väikesaari, millest suurim on Mohni saar

Ümmargused tähtpäevad ei ole Eesti rahvusparkide seas seni kuigi sage nähtus. Eesti kuuest rahvuspargist naudivad hiliseid kahekümnendaid Karula, Soomaa ja Vilsandi. Peagi jõuab meheikka ka Matsalu rahvuspark. Alutaguse teeb alles lapsesamme. Viiekümne aastaseks ei ole seni saanud veel ükski Eesti rahvuspark, kuid Lahemaal on see vaid loetud päevade küsimus.

1. juunil jõuab Eesti esimene rahvuspark poole sajandi verstapostini.