Hundinuiad puistravad seemneid
Pildistas Kristel Vilbaste
Pildistas Kristel Vilbaste
Halljänes Lepus europaeus
Elame südatalvist aega ja sel ajal hakkavad halljänesed aedades viljapuude vastu huvi tundma. Tänavuse talve lumikate on õhuke ja seda ei kata ka jäine koorik.
Novembrikuust alates kannavad halljänesed talvekasukat, aga nende kasukal on suur hulk värvivarjundeid ja ega selline lumega erilist kaitset ei paku. Halljänesed ilmusid meie maastikule 18. sajandil, vastupidiselt meie põlisliigile - valgejänesele, kes on metsaelanik ja kannab talvel valget varjekasukat ning kelle käpaalusedki kattuvad talveks karvadega.
Rajakaamera ülesvõte LK team
Kaljukotkas Alutagusel
Kaljukotkas ehk maakotkas Aquila chrysaetos
Talvisel ajal võib meie kaitsealade kõrvalisemates soo-, raba- või metsaaladel ringi liikuda kuni paarsada kaljukotkast. Elukohad jäävad täiskasvanud vanalindudel Soomaa rahvusparki, Alam-Pedja looduskaitsealale ja Alutagusele, aga praegu võib põhja poolt hulkuma saabunud noorlinde kohata ka kultuurmaastikel. Noorlinnud saavad suguküpseks alles nelja või viie aasta vanuselt, et pesitsema hakata.
Zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt saatis meile haruldase video punahirvede ja huntide kohtumisest Saaremaal.
Tekst: Laura Kiiroja
Pildistas LK team
Õrn lumesadu muudab talvise ämblikuvõrgu nähtavaks
Ämbliku võrgu moodustab võrgunäärmetest eritunud võrguniitide põiming. Ämblik koob võrgu kas püüniseks või varjeks.
Teame ka seda, et ämbliku liigist olenevalt suudab mutukas elu jooksul valmis meisterdada sada kuni paarisada ämblikuvõrku.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.