Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Halljänes

Halljänes      Lepus europaeus

Elame südatalvist aega ja sel ajal hakkavad halljänesed aedades viljapuude vastu huvi tundma. Tänavuse talve lumikate on õhuke ja seda ei kata ka jäine koorik.

Novembrikuust alates kannavad halljänesed talvekasukat, aga nende kasukal on suur hulk värvivarjundeid ja ega selline lumega erilist kaitset ei paku. Halljänesed ilmusid meie maastikule 18. sajandil, vastupidiselt meie põlisliigile - valgejänesele, kes on metsaelanik ja kannab talvel valget varjekasukat ning kelle käpaalusedki kattuvad talveks karvadega.

Rajakaamera ülesvõte LK team

Kaljukotkas Alutagusel

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Talvisel ajal võib meie kaitsealade kõrvalisemates soo-, raba- või metsaaladel ringi liikuda kuni paarsada kaljukotkast. Elukohad jäävad täiskasvanud vanalindudel Soomaa rahvusparki, Alam-Pedja looduskaitsealale ja Alutagusele, aga praegu võib põhja poolt hulkuma saabunud noorlinde kohata ka kultuurmaastikel. Noorlinnud saavad suguküpseks alles nelja või viie aasta vanuselt, et pesitsema hakata.

Pildistas LK team

Õrn lumesadu muudab talvise ämblikuvõrgu nähtavaks

Ämbliku võrgu moodustab võrgunäärmetest eritunud võrguniitide põiming. Ämblik koob võrgu kas püüniseks või varjeks.

Teame ka seda, et ämbliku liigist olenevalt suudab mutukas elu jooksul valmis meisterdada sada kuni paarisada ämblikuvõrku.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Hallide kaamera ees toimub

Hallhüljes         Halichoerus grypus

Peipsi jää kannab juba kalamehi ja lumekirme on katnud hülgelesila. Lesilas Läänemerel on juba paar miinuskraadi ja kaldaaluse vesi on jahtunud jää tekkimise piirile.