Youtube / otsepilt | uudised | foorum

Händkakk     Strix uralensis

Ahto video on salvestatud korralikus puuõõnsuses paiknevast händkakkude pesast sest linnud on pesapaigale truud, pesitsedes seal võimalusel aastaid. Kuid händkakkude pesad võivad olla ka suuremates pesapakkudes, aga üpris sageli tuulega keskelt murdunud puude tipu lohus. Pole samuti haruldane, kui pesitsuseks valitakse hoopis mõne röövlinnu või ronga poolt varem rajatud pesa. Looduslikke pesaõõnsusi lihtsalt ei jagu ja häirib muidugi metsaraie.

Suurem osa rändlinde on meile kohale jõudnud ja/või läbi rännanud ja linnukevad hakkab vaikselt ühele poole jõudma.

Allpool viimast korda selleaastane ülevaade erinevate linnuliikide esmamärkamise kuupäevadest (andmed seisuga 22. mai, allikas PlutoF).

Viimase nädala jooksul on  tulnud juurde aed-roolinnu (kokku 13 vaatlust), öösorri (18 vaatlust) ja punaselg-õgija (45 vaatlust) vaatlusi. 

Alates 13.05 on Eestis märgatud järgmisi värskelt saabunud ja/või läbirändel liike:

- soo-roolind 13.05 Viljandimaa
- jõgi-ritsiklind 15.05 Tartumaa

Rekord nr. 133

Kõige suurema koljuga hundi küttis 1994. aastal Ivar Kanter Läänemaalt. Kütitud looma kolju pikkuse ja laiuse summaks oli 44,79 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr. 134     

Kõige pikema koljuga hundi küttis 1986 aastal Rein Veskimägi Raplamaalt. Kolju pikkuseks oli 29,14 cm.

Rekord nr. 135

Kõige laiema koljuga hundi küttis 1995. aastal Eero Herdoja Pärnumaalt. Kolju laiuseks mõõdeti 16,52 cm.

Pasknäär       Garrulus glandarius      

Pesas näeme erineva suurusega linnuhakatisi, aga nii ongi sest emaslind alustab haudumist peale esimese muna munemist. Isaslind käib samuti haudumas, kuid alles siis, kui emaslinnul kõik munad munetud. Poegade koorumiseni kulub kaks ja pool nädalat, aga nimetatu venib päris mitmele päevale sestap ka erineva suurusega pojad pesas.