Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Urvalinnudude salgad kaskedel ja leppadel

Postitas Looduskalender - E, 28.12.2020 - 12.12

Fotod Arne Ader

Urvalind

Urvalind ( www.loodusemees.ee )

 

Urvalind        Carduelis flammea

 

Meil talvituvad urvalinnud liiguvad ringi enamalt jaolt salkades, aga vahel suisa parvedes. Meil üldjuhul urvalinnud ei pesitse ikka põhja pool ja talvitujate  arvukus on samuti aastati äärmiselt kõikuv. Toimetatakse praegusel ajal peamiselt kaskedel ja leppadel seemneid otsides. Talviste linnumajade lähedusse ilmutakse alles pakaseliste ilmadega, aga ka siis salkades.

Armsa olemisega urvalinnud inimesi eriti ei pelga. Silma torkavad lindude karmiinpunane laup ja kollane, tumeda otsaga nokk. Selg ja küljed pikitriibulised, hallikaspruunil sulestikul.

Kuidas hundid mõjutavad ökosüsteeme

Postitas Aasta Loom - P, 27.12.2020 - 10.00
Avapilt
Sisu

Küsimus, kuidas hundid ökosüsteeme mõjutavad, on teadlasi paelunud pikki aastaid. Üheks vaieldamatuks faktoriks on muidugi tõsiasi, et hundid vähendavad saakloomade arvukust. Teine, väga populaarne, kuid teadlaste hulgas sugugi mitte üksmeelselt kinnitatud viis on nn troofiliste kaskaadide teooria.

 

Selle teooria järgi muudavad hundid saakloomade käitumist, vähendades sõraliste pikemaajalist viibimist ja taimestiku söömist teatud piirkondades, kus huntidel on neid kerge kätte saada - näiteks jõgede ääres. See lubab jõeäärsel taimestikul paremini kasvada, mõjutades kogu ümberringset elustikku ning isegi jõesängi kujunemist (nt mullastiku erosioone ära hoides). Sellest tehti ka internetiavarustes laialdast populaarsust kogunud video pealkirjaga “Kuidas hundid jõgesid muudavad”.

 

Ilma-aasta 2020

Postitas Looduskalender - L, 26.12.2020 - 12.12

Kirjutas ja Kuku raadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader, Urmas Tartes

 

Jääpurikad

Jääpurikad ( www.loodusemees.ee )

Kui teised proovivad ikka ilma ette ennustada, siis vähemalt detsembris püüan mina aastale tagasi vaadata. Aastat varjutasid kõige pisemate olendite tihedam vaatlus, viirused kippusid inimesi tubadesse sulgema, kuid senisest enam käidi ka matkaradadel ja arendati potipõllundust. Vaatasin oma märkmetest järgi, mis pani looduses minu südame sel aastal valjemalt põksuma:

 

Leethiir sööb naati

Leethiir sööb naati

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.