Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Pasknäär tammetõruga

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Pasknäär

Pasknäär

Kas olete märganud, kui palju on sel aastal tammetõrusid. Hea tõruaasta pidi tooma paksu lumega talve.

Kuivus pudistas tõrusid maha juba juuli lõpus. Aga sellist tammetõru ei saa kaua taskus kanda, veel puitumata koor tõmbus kiiresti mustaks ja tõrukene kipra. Seega on neid veel vara korjata, nagu ka sarapuupähkleid, mille tuum alles üsna heinamaitsega.

Ometi on tõrude otsijaid juba palju. Eelkõige tassivad neid hõisates pasknäärid. Ja kuigi pasknääri nimi kõlab eesti keeles suhteliselt halvakõlaliselt, on ta väga ilus lind.

Proovige vahel mõne tamme juures lindu jälgida.

Hajus talvitusala teeb kormoranide ohjamise keeruliseks

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kormoranide (Phalacrocorax carbo sinensis) arvukus on Euroopas, sealhulgas Eestis, aastatega üha kasvanud – kui 1983. aastal talvitas Euroopas 91 000 lindu, siis 2003–2013 loendati juba 600 000–690 000 isendit. Sellisel määral liigi arvukuse suurenemine on põhjustanud probleeme kaluritele ning pannud otsima tõhusaid lahendusi kalavarude kaitsmiseks talvitamisaladel peatuvate kormoranide eest.

Seni ei olnud Kesk-Euroopasse talvitama koonduvate lindude päritolu teada, mis tegi omakorda küsitavaks talvitavate lindude ohjamise tõhususe lokaalsete pesitsuskolooniate ohjamisel. Siiski on konflikti lahendamiseks vaja liigi arvukuse kõrval uurida ka talvitamisalasid – kas linnud talvitavad ühes kohas või talvitavad erinevate asurkondade linnud erinevates kohtades.

VIDEO: Järvamaal õnnestus kuulda hundikutsikate ulgumist

Sisu

Väike meenutus kütt laupäeval Igor Homini juhendamisel toimunud matkast võsavillemi jälgedel Eesti looduse päeval Järvamaal. Kõigepealt kõnniti kahe tunniga mööda kohaliku hundikarja elupaiku rabamaastikul, siis tehti paus Jäägri villas karaski ja põdravorstikestega, kus kuulati noore hundiuurija Laura Kiiroja ettekannet hallivatimeeste erakordsest sotsiaalsusest ning siis mindi taas välja ööhämaruses hundikutsikate ulgu kuulama.

Vikerkaared, vikerkaared

Ilma filtriteta pildistatud vikerkaare foto saatis Allar Maaring

Leisi vikerkaar

Päikesepaiste vaheldumise vihmahoogudega toob taevasse arvukalt vikerkaari.

Vikerkaar on optiline nähtus - valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Inimese silm eristab - punast, oranži, kollast, rohelist, sinist, tumesinist ning violetset. Vahel näeme mitut vikerkaart ehk peavikerkaare kohal ümberpööratud värvide järjestusega kõrvalvikerkaari.

Vikerkaar tekkib üksnes siis, kui päike ei ole horisondist kõrgemal kui 40°.

Ilvese naaber - väike-kärbsenäpp

Avapilt
Sisu

Väike-kärbsenäpi isaslind. 
Foto: Remo Savisaar


Tutvustaksin teile üht ilvese vähemtuntud, kuid silmapaistvat naabrit. Lind, keda kuulen või näen tihti ilveseradadel liikudes - väike-kärbsenäppi. Meie neljast kärbsenäpist on ta kõige metsalembesem. See, et ma teda kuulen ja näen, ei tähenda, et teda kõikjalt leida võiks. Vanad kuusesegametsad on tema lemmikuks. Ikka sellised, kus leidub surnud puid ja ka tuulemurdu. Ilvesega on neil sama eelistus!

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.