Pildistas ja video salvestas Ahto Täpsi

Punarind

Punarind        Erithacus rubecula

Punarindadest on põhjust kõnelda sest nad pesitsevad teistkordselt ja nende arvukus peaks hetkel küündima vähemalt miljoni isendini sest esimese pesakonna noorlinnud juba lendavad ning isaslind tegeleb nendega. Emaslind kas muneb või haudub juba teist kurna ja isaslind tuleb pesapoegade koorudes emaslinnule appi neid toitma. Esimene põlvkond peab sellest ajast ise toime tulema.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Veebikaamera pildid LK foorumi liikmetelt

Igal aastal juhtub juulikuus tavatuid asju. Näiteks tuleb merikotkas meile Kütiorgu oma selleaastast poega näitama. Või lendab must-toonekurg keset päist päeva mu auto nina eest üle pea.

Suurtel ja varjatut pesaelu elanud lindudel on möödas need kuud, kus inimesest kõigest hingest eemale taheti hoida, et oma järeltulevat põlvkonda salavarjus hoida.

Nii nägimegi neid suvel ainult veebikaamerast, mis Looduskalendri meeskonna poolt pesadesse pandud.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Harilik  parukapuu  talub  kuumust  ja  põuda  

Kuumus  ja  kuivus  jätkusid.  Päeviti  tõusid  maksimaalsed  õhutemperatuurid  25  kraadini  ja  üle  selle.  

Nädala  kõige  kõrgemaks  termomeetrinäiduks  registreeriti  teisipäeval  31,2  °C.  Öösiti  langesid  minimaalsed  õhutemperatuurid  14...18  kraadini.  Ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  oli  3...8  kraadi  võrra  normist  kõrgem. 

Vihma  sadas  nädala  jooksul  Jõgeva  linna  idapiiril  asuva  meteoroloogiajaama  järgi  5  mm  ja  Jõgeva  aleviku  automaatjaama  järgi  3  mm.  Kuna  temperatuur  oli  kõrge  ja  vee  defitsiit  mullas  juba  nii  suur,  siis  sellest  vihmakogusest  ei  aidanud,  et  põud  taimede  jaoks  lõpeks. 

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Interneti ülekanded, rajakaamerad ja GPS-seadmed pakuvad lindude, sealhulgas vähearvukate liikide (näiteks kotkaste) pesitsuse üksikasjade kohta teavet mahus, mille kogumine varem ei olnud võimalik; enne seda oli ainus viis andmete kogumiseks töömahukas ja ebaefektiivne pesa jälgimine varjest.

Oluline linnu pesitsusedukust määrav tegur on saabumine pesitsusalale, veel olulisem aga pesitsuse algus ehk esimese muna munemise aeg. Arvukad uuringud erinevatel linnuliikidel tõendavad, et varem pesitsema hakkavad linnud on edukamad, teistest hiljem lennuvõimestuvad noorlinnud aga viletsamad ja nende elujäämus on väiksem.