Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

28. NÄDAL 9.7.2018.- 15.7.2018. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Talinisu  küpsemas 

Nädal  kujunes  kuumaks  ja  jäi  kuivaks.  Nädala  esimesel  poole  oli  päeviti  sooja  22...23  kraadi,  nädala  lõpuks  aga  tõusid  maksimaalsed  õhutemperatuurid  29...30  kraadini. 

Minimaalsed  õhutemperatuurid  langesid  öösiti  11...15  kraadini.  Kõige  suurem  ööpäevane  temperatuuri  kõikumine  oli  pühapäeval  —  17,5  kraadi  (maksimaalne  30,0  ja  minimaalne  12,5  °C).

Vihma  tibutas  Jõgeval  mitmel  päeval,  kuid  linna  idaserval  nii  vähe,  et  ilmajaama  sademete  mõõtja  neid  ei 

registreerinud.  Laupäeval  esines  äikest  ja  linna  lääneosa  sai  ka  nii  palju  vihma,  et  tekkisid  mõned  loigud  asfaldile.  Samuti  oli  sademeid  mõõta  alevikus  asuval  automaatilmajaamal  (1,2  mm). 

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Koit ja Ämarik

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Kibuvits

Kibuvits

Meie kõige kõlavama häälega laululinnud on oma väe kaotanud. Käol on odraokas kurgus – kui ta üle lageda lendab, ei jälita teda vihane linnuparv. Ööbikki on vakka, üksnes peoleo vilistab edasi.

Linnurahvas annab ilmale praegu hoopis teise kõla. Laulavad peamiselt põõsalinnud ja roolinnud. Alailma ilmestavad helitausta mõne linnulapse appihüüded: haigrulapsed järve ääres, kakulapsed öös või kuldnokalapsed sajapäisest kuldnokaparvest. Siiski, jah, peoleo vilistab edasi, üsna sageli kräunub ka vihma – ja hoovihma tuleb nüüd aina ja aina.

Karusepäev, 13. juuli lõpetas suve valgema ja kuivema poole.

Võimalik seletus vananeva linnu sigimisedu langusele peitub munas

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude vananemise uuringud on näidanud, et pikaealistel lindudel vananedes sigimisedukus väheneb. Lühiealiste lindude, sealhulgas paljude värvuliste kohta ei ole sellealaseid muutusi võimalik täpselt uurida, kuna nemad sigivad elu jooksul enamasti vaid korra. Kogu elu jooksul ühes kohas – näiteks laiul – pesitsevad kajakad on aga vananemisuuringuteks just sobilikud.

Omapärase välimikuga putked

Fotod Arne Ader

Moorputk

Moorputk

 

Harilik moorputk        Pastinaca sylvestris

 

Harilikud moorputked jäävad silma kuivematel tee- või põllupeenardel ka jäätmaadel. Silmapaistvaks ei muuda taime ainult tema kõrgekasvulisus, mis teiste heintaimede seast välja paistab, vaid üleni kollakasroheline värvus ning õite veidi teist tooni rohekaskollane. Sarnastes värvides putki meil teisi ei kasva.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.