Veebikaamera pilt Silke, LK foorumist

Kaja on üksinda koju jäänud

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Kalakotkapaari Irma ja Ivo pesaelu algas esimese kotkapoja koorumisega 4. juunil. Seega peatselt saavad kõik kolm riburada pidi kahe kuuseks. Lennuharjutused käivad, toidupuudust pole ja lennates ei tundu ilm ka nõnda palav.

Aga eluks vajalikke kotkatarkusi on vaja omandada oi kui palju…

Nimedest ja kotkapoegade kaalust saab lugeda, kui huvilisel vahele jäänud: LINK

Keskkonnaministeerium annab teada

Veebikaamera pilt: Starling, LK foorumist

Seal, kus paiknes looduskalendri veebikaamera enam metsa pole, kuid jääb tulevase rahvuspargi territooriumile

Vabariigi Valitsus otsustas oma heaks kiita looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, millega moodustatakse uus, Alutaguse rahvuspark. Järgmiseks arutab rahvuspargi loomist Riigikogu.

Alutaguse rahvuspark luuakse Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks. Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi ja Toila valdade territooriumil.

Keskkonnaministerium annab teada

Foto Wikimedia

Sõmeru tuletorn

Pärnumaal Varbla hoiuala baasil moodustatakse Varbla looduskaitseala, et kaitsta ja säilitada väärtuslikke metsa-, soo- ja rannikukooslusi ning merikotka elupaiku.

Kaitseala asub Pärnu maakonnas Varbla vallas Rannaküla, Mäliküla ja Varbla külas. Sealsed väärtuslikud elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, püsitaimestuga kivirannad, hallid luited ning kuivad niidud lubjarikkal mullal.

Varbla looduskaitseala pindala on 265 ha, millest 112 ha on riigimaa ja 153 ha eramaa. Kaitstava ala pindala väheneb looduskaitseala moodustamisel eramaade arvelt 16 ha võrra. Kogu ala kuulub sihtkaitsevööndisse.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader ja Vello Keppart

Kaseurvad

Kas olete märganud, kuidas eelmise nädala lõpul läksid kased äkki kollaseks? Ja mitte nii nagu igal aastal, kui sel ajal tekivad kaskede rohelisse soengusse esimesed kollased triibud.

Mõned kased ongi kohe sügiseselt kollased. Siiski ei tähenda see seda, et sügis sel aastal kuidagi varem tuleks, vaid seda, et kased on kuivuse ja veerežiimi suhtes hästi tundlikkud. Kuivus sunnib esimesi puid juba kollaseid lehti pudistama.

Kuid sügiseselt punased on juba ka toomingad, teeradadelt võime leida esimesi tulipunaseid lehti ja puud on ootamatult raagus. Toomingas ongi esimene puu, kes meile sügiseilminguid näitab.

Aga kui kaskede juurde tagasi tulla, siis kas olete märganud, mis nendega veel juhtunud on?