Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude vilgas tegutsemine, kevadine laul ja toidumaja külastamine talvel tekitavad emotsioone, mille positiivset mõju inimese heaolule on tõendanud mitmed uuringud. Linnud tolmeldavad ja levitavad taimi, ohjavad kahjureid, pakkudes olulist mittemateriaalset kasu ning parendades meie loodustunnetust. Paraku puutuvad inimesed kokku ka lindude negatiivse poolega – väljaheidetega pargipingil ja autol, valju lärmi, haisu, inimeste ründamise, vara lõhkumise, haiguste levitamise, veekogude reostamisega. Asustiheduse tõttu on just linnad inimeste ja lindude kokkupõrgete tulipunktiks.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Rukkilill 

Nädal  algas  kuuma  päevaga  –  maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  ligi  28  kraadini.  Põud  jätkus. 

Ristik  oli  esmaspäeval  tugevalt  närbunud,  suviteraviljadel  kolletusid  alumised  lehed.  Esmaspäeva  õhtupoole  läks  taevas  pilve  ja  müristas.  Alevik  sai  lühiajalise  vihmahoo,  mis  linna  õieti  ei  ulatunud.  Järgmisel  päeval  jätkus  vihma  kõikjale  lähikonda,  ööpäevaseks  sajusummaks  mõõdeti  Jõgeva  ümbruses  4-5  mm. 

Habenelk 

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Pildistas Kristel Vilbaste

Ma usun, et viimasel nädalal on teile, nii nagu mullegi, palju muret teinud mullamurelased. Pisikesed mustad sipelgad. Just mustadeks sipelgateks neid enamus inimesi kutsubki.

Punased sipelgad - nende tegelastega oleme tuttavad peenart rohides või vabaõhukontserditel maas istudes. Need tegelased hammustavad kambakesi, kui nende pesale istume ja siis kiheleb kogu hammustatud koht nagu oleks nõgesega vihutud.

Punased sipelgad on küll valusad, aga mustad, vaata, et veel vastikumad. Nemad tassivad lehetäisid oma pesast meie lillede ja aiapuude otsa ja käivad siis sealt oma magusat lehepiima lakkumas.

Video salvestas ja veebikaamera pilt Fleur, LK foorumist

Hallhani ehk roohani       Anser anser

Varakevadel vaikselt saabunud hallhanede esimesi poegadega pesakondi nähti juba maikuu alul. Hallhaned elavad ja tegutsevad sel ajal pea märkamatult.

Palju meil neid suuri „põlishanedest“ pesitsejad pole, umbkaudu vast veidi enam, kui pooltuhat paari, aga neile lisanduvad veel mittepesitsevad noorlinnud.

Miks siis inimtühjadele laidudele ja saartele saabutakse?

Eesti Ornitoloogiaühingu kutse

Foto (hetk EOÜ 2017. aasta suvepäevadest): Andres Kalamees