Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Ilvese küttimised - käpp sõra vastu

Avapilt
Ilves.
Sisu

Põldudega liigendatud metsaservad ja mustikarikkad palumetsad pakuvad praegu metskitsedele toitu ja varju. Ilves hoidub kitsede lähedusse.
Foto: Remo Savisaar

 

Lõpuks on talv kohal! Paistab teine vähemalt esialgu mõnusa olekuga. Palja maaga alanud külmad kaanetasid mädad kohad ja üleujutatud alad. Vähemalt kõndides pääseb teatud ettevaatuse korral igalt poolt kuiva jalaga läbi. Kohev ja koorikuta lumikate on just paraja paksusega – ei takista liikumist, näitab jälge, võimaldab maapinnalt toitu kätte saada, mõnedele liikidele pakub sooja öömaja või aitab maskeeruda.

Talilinnukaamera - harakas

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Kui juhtub, et rasvapall on pärast toidumaja juurde üles riputamist juba mõne minutiga kadunud, võib kahtlustada harakat. Harakas, nagu teisedki vareslased, on nutikas lind, kes toidu leidmisel ja kättesaamisel on väga osav. Ka veebikaameraga toidumajalt on harakad rasvapalle korduvalt minema viinud.

Harakad

Harakad / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Eesti loodusraamatud saja aasta jooksul

Kirjutas Kristel Vilbaste

 

Kevad on meie poole teel!

 

Tihased laulavad hommikuti ka suure pakasega suvistest sitsikleitidest. Päikesetõusul alustab üks laterna all oma hõiskavat rida ja teise laterna alt vastab talle kohe teine. Ja hakid kükitavad kenasti paarides, justkui peaks igikestvat sõbrapäeva. Kuigi õues on aegajalt krõbe pakane, hakkab samal ajal pilvede vahelt välja hüppav päike kohe lund sulatama. Majaveeres jookseb päikese käes lumeäär silmnähtavalt minutitega seinast eemale. Päikesesoe toob tasapisi kevade.

FILMIVARAMU: "Ilus on maa"

Film pärineb ERR-i arhiivist

„Ilus on maa“ – EV 100 raames on hea heita pilk viimase kolmandiku algusaastatele. Film valmis nimelt 1985. aastal.

Rein Marani film valmis tellimustööna, tutvustamaks elu ENSV-s sotsrealismi laadis. Murranguliste aastate sündmusteni polnud jäänud enam pikalt. Hea tagasivaade neile, kes olid ise sündmuste osalised., lisaks palju tuttavaid loodusvaateid…

Vaata filmi: LINK

Eesti esmasleide muuseumide kogudes – väiketrapp

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Väiketrapi (Tetrax tetrax) Eesti esmasleiu täpse kuupäeva ja leidja kohta andmeid säilinud ei ole. Siiski on teada, et üks emaslind lasti 1862. aasta septembris praegusel Tallinna linna territooriumil Koplis. Väiketrapist tehtud topist säilitatakse Eesti Loodusmuuseumis.

Linnuharulduste komisjoni andmetel on väiketrappi Eestis kohatud kokku vaid neli korda (kõik lastud) – 1865. aasta novembris Tartu lähedal (topis Eesti Loodusmuuseumis), 1880. aasta suvel Saaremaal Eiklas ning viimati 19.12.1935 Lääne-Virumaal Kundas (topis Tartu ülikooli loodusmuuseumis).

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.