Fotod Arne Ader ja Toivo Tuberik

Sinine paelöölane

Sinine paelöölane        Catocala fraxini

Augustiga algas meie tänavuse aasta liblika sinine paelöölane lennuaeg, mis kestab sügissoojade

ilmadega veel oktoobrikuus ning liiki on tõenäoline kohata metsades, kus kasvab ka haavapuid.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast on aeg-ajalt näha ja kuulda valjuhäälset meriskit.

Merisk (Haematopus ostralegus) on Eestis kõikjal mererannikul tavaline haudelind (2500 – 3500 paari), kes sisemaale satub harva. Ta saabub siia kevadel aprillis, sügisel lahkub septembris.

Haversi rannas näeb enamasti seal pesitsevaid meriskeid, keda on läheduses 1-2 paari. Seal on nähtud korraga aga ka mitutkümmet isendit.

Augustis võib rannikul vaadelda ka arvukat meriskite rännet, näiteks 15.08.2009 loendati Läänemaal Põõsaspea neemel lausa 1562rändavat meriskit.

Video salvestas, pildistas ja loo pani kirja Mati Sepp

Video: LINK

Olen suveõhtuti jälginud metskitsede tegutsemist, aga alati käib sellega kaasas teadmine, et loodus on üks karm koht elamiseks…

Viie hektarilisel põllul käib söömas parimatel päevadel kuni neli metskitse ja sokk. Igaühel oma nurgake, kuid siiani pole kitsed kaasa võtnud tänavusi tallesid.

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas

Ootame täna ööseks enamalt jaolt vähese pivisusega ilma, aga homme ennustavad meteoroloogid öösel vihma – seega parim päev perseiidide jälgimiseks tundub luhta minevat.

Vaatlemist segab ereda valgusega vanakuu, mis ilmub taevasse kella 23 ajal. Seega jääb võrreldes möödunud aastaga perseiidide nähtavaus poole nõrgemaks, siis võis märgata tunnis kuni paarsada meteoori.

Pimeduse saabudes otsi ülesse põhjanael ning uuri taevalaotust. Esimese perseiidi märkamine võib tunduda vaid põgusa välgatusena, kuid silmad harjuvad päris ruttu.

Keskkonnaamet annab teada

Karjavalvekoer Lembo Karula rahvuspargis tööl. Pildistas Mats Meriste.

Suurkiskjate tekitatud kahjustusi nii mesinikele ja karjakasvatajatele aitab oluliselt vähendada ja ära hoida mõistlik ennetustegevus. Kestval meekorje ja karjatushooajal tuleb kahjustusi ennetavatele meetmetele pöörata pidevalt tähelepanu.

Kevadest sügiseni kestev meekorje ja kariloomade karjatushooaeg langeb kokku meie suurkiskjate järelkasvu kasvatamise aja ja aktiivse toitumisperioodiga. Eestis laialt levinud suurkiskjatele (pruunkaru, hunt, ilves) ning meie faunale viimastel aastatel lisandunud šaakalile on saakloomade murdmine valdavaks ja loomulikuks toitumistavaks. Sellise eluviisi juures ristuvad sageli kiskjate ning mesinike ja karjakasvatajate huvid.