Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
Talivõõrad ja läbirändajad
Fotod: Arne Ader
Urvalinnud.
Urvalind Carduelis flammea
Talivõõrad liiguvad meil ringi salkades, aga veelgi arvukal rändeajal, mis saab alguse märtsis ning kestab ka aprillis – urvalinnud pesitsevad tundraaladel.
Ühe ilmingu kaks eri vormi
Foto: Arne Ader
Jäide kaseokstel.
Talvine vihmasadu, mis maapinnal jäätub nimetatakse teadupärast kiilasjääks, aga kui puudel, elektriliinidel või üldse maapinnast kõrgemal olevatel esemetel, siis hoopis jäiteks.
Eile sadas umbes kilomeetri kõrgustest kihtsajupilvedest jäävihma ning sellist ilmanähtust võime veel lähipäevil kogeda.
Jäävihma saju põhjustab pilvedealune soe õhukiht siis, kui kihtsajupilvedest sadanud lörts või lumi vahepealses soojas õhukihis sul
VIDEO: välja ilmus siisikeste seltsing
Video salvestas Bea, LK foorumist
Fotod Arne Ader
Siisike Carduelis spinus
Lumi Otepääl maas ja siisikeste kambal asja lindude söötmiskohale. Rohevindi isand püüab küll teisi toidulisi tõrjuda, aga no kes tahab saab seemne kätte ning veidi kohmakat rohevinti natuke ka narritada.
Siisikeste rohekast seljasulestikust paistavad kitsad mustad triibud. Mustadel tiibadel paar kollakasrohekat vööti. Pikkust vaid veidi üle kümne sentimeetri ning kaalu kümme, viisteis grammi.
Talvikestesalgad
Fotod Arne Ader
Oleneb talvest, selline on ka talvikeste arvukus. Sellest hoolimata märkamata nad ei jää sest liiguvad salkades ning vahel päris suurtes parvedes.
Talvikeseseltsinguid kohtame kas teede veertes või salka elektritraatidel istumas, heinamaadelt umbrohuseemneid otsimas, põldudel, võsastikes ikka rohkem poolavamaastikus. Külastatakse ka lindude söötmiskohti, aga seal eelistatakse maapinnal toituda. Vanasti, kui hobused olid külamaastikus igapäevaseks nähtuseks, tunti talvikesi hästi, nemad koos varblastega hobusepabulate kallal kaerateri otsides nakitsesid.
VIDEO: mäkrade talvistest toimetamistest
Video, rajakaamera pildid ja kirjutis Tiit Hunt, www.rmk.ee
Harjumaa-Raplamaa piirimail, jämedate haabade, üksikute kuuskede ja kaskedega sarapikus asub üle kümne uruavaga mägralinnak. Siia sarapuu külge saigi jaanuari lõpupäevadel üles seatud rajakaamera, et jälgida, kas mägrad keset talve peale urus magamise ka õues käivad.
Fotod ja videosalvestused annavad tunnistust, et mägralinnas on soojemate ilmade saabudes sagimist küllaga ja külalistest puudust pole. Neli mäkra, arvatavasti vanaloomad ja nende kaks poega, on uru juures tegutsenud igal õhtul ja ööl.
Looduskalender
Minu Looduskalender
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Kes teevad Looduskalendriga koostööd
Lugemistuba
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Vana Looduskalender
Väljaandja: MTÜ Fenolo. Veeb: Reisijutud.com. Pildid, videod ja helid on õigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies