Fotod Arne Ader

Lepalind

Lepalind                       Phoenicurus phoenicurus

 

Tavaline haudelind meie parkides, aedades või hõredamates metsades, pesitsejaid üle viieteist tuhande paari.

Must-lepalind

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Pildi napsas Lusy, LK foorumist

Hiireviu      Buteo buteo

Kolmanda muna munes hiireviu emand pesasse kolmveerand kaheksaks. Nüüdseks on kolm muna pesa nagu möödunud aastal – saame näha kas kurn täis? Munemine toimus kolme päevaste vahedega: 6. 9 ja 12. skpl.

Videos näeme pesale saabuvat isaslindu Mihklit, vähemkogenud haudujat (seda videos hoomab), kuid kolmanda muna suhtes erilist üllatust ülesse ei näita.

Haudumise ajaks arvestatakse umbes 34 päeva.

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Esimene kevadkünd toidab linde

Ilm kujunes sel nädalal väga soojaks ja päikseliseks. Neljal päeval (teisipäevast reedeni) osutus ööpäeva keskmine õhutemperatuur viiest kraadist kõrgemaks. Eriti soe oli ilm kolmapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis pärastlõunal ligi 19 kraadini ja öösel oli sooja peaaegu 7 kraadi. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületas sellel erakordselt soojal päeval normi (1981.-2010. a keskmine) ligi kaheksa kraadi võrra. Kõik ööd siiski nädala kestel soojad ei olnud. Miinuskraade mõõdeti teisipäeval, laupäeval ja pühapäeval. Kõige külmemaks kujunes pühapäeva varahommik, kui õhus registreeriti -3 ja maapinna lähedal -7 kraadi. Mõned korrad sadas vihma, kuid sajuhulgad olid väikesed. Suurim ööpäevane sajuhulk mõõdeti kolmapäeval – 3 mm.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Veidi aega enne päikesetõusu Läti must-toonekure pesal. Täielik romantika - esimene muna pesas, ümberringi laulavad linnud ja uhked vanalinnud…

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Foto Arne Ader

Sinitihane

Kulli pilk, kotkasilm – need väljendid on seotud just lindude terava nägemisega.

Linnud, kelle nägemine on märgatavalt parem inimeste omast, suudavad näha ka inimsilmale nähtamatut valgust – UV-valgusspektrisse jäävat kiirgust. Sellega siiski lindude nägemisvõimalused ei piirdu. Kuna paljud linnud püüavad saaki õhust, peavad nad selles edukad olemiseks eristama liikumisel paljusid detaile. Kui filmivaataja näeb kinolinal toimuvat ühtlaselt sujuva liikumisena, vaadates tegelikult pilte, mis vahetuvad sagedusega 24 kaadrit sekundis, siis linnud eristavad sekundis palju rohkem kaadreid.