Teada annab Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Foto Arne Ader

Rasvatihane

Soome keeles on rasvatihase nimetuseks talitiainen. Kuna meil on rasvatihase üheks rahvapäraseks nimetuseks ka talitihane, tundub eestlastele iseenesestmõistetav, et soomlaste talitiainen tähendab talitihast. Selliselt oleme rasvatihase soomekeelset nimetust nt ka aasta linnu kirjutistes (sh Tiirutaja ja Eesti Loodus) selgitanud.

Aga tegelikult see ei olegi nii: soomekeelne tali ei tähenda mitte talve (tali), vaid hoopis rasva. Nimelt tuleb soomekeelse sõna tali algupära otsida germaani keeltest, näiteks rootsikeelsest sõnast talg või inglisekeelsest tallow. Seega on soomekeelse nimetuse talitiainen otsetõlge ikka rasvatihane, mitte talitihane. Suur tänu Soome linnuvaatlejatele sellele tähelepanu juhtimast.

Rajakaamera video saatis Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Mink ehk ameerika naarits      Mustela vison

Nii ongi, et võõrliigil meie looduses on innaaeg märtsis, aprillis ning enne jaanikuud peaks mingimammal pojad pesas olema.

Mägrakaamerast napsas pildi Fleur, LK foorumist

Eile öösel muutus Lääne-Saarema koos miinuskraadidega talviseks.

Võrdpäevsus on käes ja nagu sagedasti sel ajal, korraldab ilm „vempe“ vahel talve, teinekord kevade nägu. Päevapikkust saame nautida päev päevalt enam ja see toob meid ümbritsevale naeratuse näkku…

Lääne-Saaremaagi muutis tali kevadise näo lumivalgeks – viimati kattis lumi saari jaanuaris. Õitsesid ja õitsevad märtsikellukesed, Hiiumaal märgati juba õitsvaid sinililli. Haned rändavad, sookured teevad häält, mida kuuldub isegi veebikaamerate kaudu.

Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste

Kevad algab pühapäeval, 20. märtsil kell 6.30 hommikul. Aga kevad on juba pool kuud hiilides tulnud. Lumikellukesed on õitsemas, isakarud ärganud, kõik olulised vararändajad juba kohal. Minu akna all tihendavad harakad oma oksakubupesa juba nii tihedaks, et isegi katuse ja pesa vahelt ei paista enam valgust läbi. Tea, kas on tormine kevad tulemas?

Aga teisipäeval, 22. märtsil on ka veepäev. Vete hoiu päev. Tänavu meil suurvett ilmselt jõed üles ei tõsta. Nõiakaevgi kees oma kevadised keemised ära. Ants Talioja sõnul suutis ta tänavu seda teha vaid kahel päeval, 12. ja 13. veebruaril.

Teada annab Meelis Uustal, aialinnupäeviku vedaja
Foto Arne Ader

Metsvint

Suvine aialinnupäevik 18. märtsil

Suvise aialinnupäeviku (www.eoy.ee/aed) esimese poole kuuga on loodusvaatlejad kirja pannud üle 2700 liigivaatluse. Aialinnupäeviku esilehel jooksvast statistikast on näha ka mitmeid kevademärke. Üle 60 kohas õitsevad lumikellukesed ja mitmel pool on nähtud metsvinte, kuldnokki ja sooja päikese poolt üles äratatud kärbseid.