Looduse omnibuss kutsub

Sindi paisu seis praegu.

Sindi pais asub Pärnu jõel, 14 km kaugusel merest, olles sellega sisuliselt pudelikaelaks kogu Pärnu jõestiku vetevõrgule, mille kogupikkus on üle 3000 km. Pärnu jõestik on sama suure lõheliste taastootmispotentsiaaliga nagu kõik Eesti ülejäänud lõhejõed kokku. 2018. aasta oktoobrini oli kogu see potentsiaal sisuliselt kasutamata, sest Sindi pais takistas kalade rännet 90% kudealadest.

Keskkonnaagentuur viib alates 2015. aasta märtsist ellu projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine,“ mille raames avatakse teiste hulgas ka Sindi pais. Pais lammutati poole ulatuses 2018. aasta oktoobris ja ehitustööd on täies hoos ehk praegu on veel viimane võimalus oma silmaga näha tükikest Sindi paisust enne, kui see ajaloohõlma kaob.

Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium annavad teada

Foto Aimar Rakko

Ummuksisse jäänud kalad Vaiksel järvel Tartumaal Elva lähistel

Talvede üks paratamatu nähtus on veekogude ummuksisse jäämine –  jää all olevas vees kahaneb vee-elustikule vajalik hapnik kriitilisele tasemele ja mitmed veeorganismid hukkuvad hapnikuvaeguse tõttu, enim nähtavad kannatajad on kalad.

EOÜ kutsub osalema

Maismaa talilinnuloenduse viimane loendusperiood on 15.–28. veebruarini.

Linde on vaja loendada enda valitud piirkonnas ja rajal. Vaatleja peab tundma talilinde (kuni 40 liiki) hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.

Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik vaadeldud linnud, sisestada andmed loenduslehele ja saata need projektijuht Jaanus Eltsile aadressile jaanus.elts@eoy.ee. Kõikide loendusperioodide andmed tuleb hiljemalt märtsi lõpuks.

Tekst ja veebikaamera salvestused Tiit Hunt, www.rmk.ee

Matsalu laht on jäätunud suureks lagedaks väljaks ja šaakalite rajad paistavad nüüd talvel kulgevat laiemas kaares, meri pole enam takistuseks, mis hoidis loomad kindlamalt rannaaladel. Kahe šaakali jäljerida ongi nähtud üle lahe kulgemas.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Päike kumas läbi pilvede

Nädal kujunes sombuseks ja soojaks.

Päikest paistis ainult teisipäeval. Järgneval ööl langes õhutemperatuur -15,5 kraadini. Teistel öödel registreeriti minimaalseteks õhutemperatuurideks -5...+1°C.

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid nädala kestel -5...2°C, mis on tavapärasest 2...9 kraadi võrra kõrgem.

Kõige soojemad päevad jäid nädala lõppu, kui maksimaalsed õhutemperatuurid ulatusid 3...4°C.

Nädala jooksul sadas vihma, lörtsi ja lund. Lund oli siinkandis maas rohkesti. Reede hommikupoolikul mõõdeti põldudel valdavaks lume paksuseks 28...33cm, kohati kuni 37cm.

Öiste külmakraadidega tekkis lumele koorik.