Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Kes aias? Aasa-verikireslased ja herilkärbes

Juulikuisesse loodusesse on ilmunud palju mõnusaid tegelasi, kelle tegutsemist me vaid üürikese aja jälgida saame.

Ühed uhkemad tegelased on hetkel liblikad, kelle tiivasirutus parasjagu lillale äiatari õiele ära mahub. Äiatar on see lilleõis, mis meenutab natuke karvast lillat nööpi. Vanarahvas ongi teda “vanapagana püksinööbiks” kutsunud.

Aga see liblikas, kes äiatari õitelt nestet käib limpsimas on verikireslane. Temas on olemas Lumivalgukese kolmest uhkest värvist kaks – aasa-kireslase viis täppi esitiibadel on kui punased veretilgad ja kogu muu liblika värvus must kui eebenipuu.

Kalaklubi kutsub vaatama, www.kalaklubi.ee

Kuna ettevõtmine tundus põnevana sõitis filmima „Ohota i rõbalka“ tuntud saatejuht Aleksei Gusjev oma meeskonnaga. Tunni pikkust filmi me huvilistele lähemalt tutvustama ei hakka.

Neljapäeval saame vaadata filmi Tallinna TV-s kell 22.30 22:30 „Ekspeditsioon Kamtšatkale. Kuninglõhe kuningriigis“ ja kordusena laupäeval kell 14.35.

https://tallinnatv.eu/

Kamtšatka „peremees“

Veebikaamera pilt UteL, LK foorumist

Varahommikune tualett

Must-toonekurg      Ciconia nigra

Sulestiku korrastamisega jääb vähemaks vanu „tibusulgi“, korralikult saavad soetud kasvavad pärissuled ning vähemaks jääb kurepoegi kiusavaid parasiite, keda pesas võib päris ohtralt olla.

Vanalinnud toidavad poegi korralikult st vähemalt nelja söögikorda päevas.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Palderjan

Kui praegu autoga maakodusse sõidate, siis olete kindlasti märganud, et kraavides ja vesisemates kohtades kasvab üks rinnuni ulatuv taim, mis näeb eemalt välja nagu putk oma sarikõiega, aga mille värvitoon on roosa.

Tõepoolest ta näeb välja nagu putk, aga seda ta ei ole mitte. See roosaõieline uhke taim on palderjan.

Kui mu vanaisa Gustav Vilbaste kirjutas oma taimeraamatutes sada aastat tagasi, et “palderjan on väga hästi tuntud taim meie taimkattes”, siis praegu ei tunne väga paljud inimesed teda ära. Õigemini tunnevad, aga ainult lõhna järgi.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kui kaugemaid vahemaid on mõistlik läbida lennukiga, siis saavad inimesed Euroopa suurlinnade vahel liikuda ka kiirrongiga. Viimane on väikese energiakuluga ning mõjutab keskkonda suhteliselt vähe, mistõttu plaanib Euroopa Liit aastaks 2030 kiirraudteede võrgustikku kahekordistada.