Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Hallrästa poeg

Tuletan meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru vastuseid ootame kuni 31. mai südaööni.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus

2. vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistlust korraldab Linnuvaatleja koos Estbirdinguga (www.estbirding.ee).

Linnuvaatleja määramisvõistlust toetavad Eesti Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, ajakiri Eesti Loodus.

Tervitades

Fotod Arne Ader

Kassikäpp

Harilik kassikäpp      Antennaria dioica

Õitsevaid kassikäppasid kohtaame „krõbekuivadel“ ja valgusküllastel kasvukohtadel: hõredates männikutes, metsateedel, lagendikel… harvemini niitudel.

Kasvukohtade kehvavõitu pinnasel võivad moodustuda konkurenttaimede puudumisel suured kassikäppadega kaetud alad: taimel on välja arenenud vegetatiivne paljunemine ja nii pole ka seemnetega paljunemine eriti oluline.

Foto Arne Ader

Karusammal

Harilik karusammal        Polytrichum commune

Möödunud aasta lõpus valisid Eesti samblasõbrad aasta sambla -2017.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

23. mail nägid linnuvaatlejad Uku Paal ja Kaarel Kaisel Läänemaal Puises kaheksat mesilasenäppi (Merops apiaster). Kiiresti kohale rutanud bongaritel neid kahjuks näha ei õnnestunud, kuna mesilasenäppide salk lahkus lääne suunas merele. Jääb loota, et neid mesilasenäppe kohatakse lähipäevil ka kusagil läänesaartel.

Mesilasenäpid. 23.05.2017, Läänemaa, Puise / foto: Uku Paal

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

Vanemal riigimetsa raielangilt leidsin siiski jäljed, et aastakümme või veidi enam tagasi on nii tehtud - säästetud on kadakaid ja tammepuid (palumännik)

Enne kui saele voli anda, tuleb läbi mõelda, kas tasub midagi langile alles jätta. Elujõuline järelkasv on rahaline võit, sest neid kohti ei ole siis vaja uuesti täis istutada või külvala.

Seega tuleks raie ja eriti väljavedu kavandada ning korraldada nii, et võimalikult palju kasvuvõimelist järelkasvu alles jääks. Ühtlasi säilib nii alustikku ning seeneniidistikku, mis sealt siis kiiremini ülejäänud maa-alale levib.

Peaksime muidugi vaagima, missugune järelkasv annab kiiremini uue ning antud kohale sobiva metsa. Äranäritud haavavõsa tulevases männikus või liiga kaua varjus kiratsenud männikõverikud pole mingi väärtus.