Looduse Omnibuss annab teada

Jarek Jõepera. Kodumaine Amazonas.

Võidutöö autor Jarek Jõepera kirjeldus, konkursile esitatud ja Aasta Loodusfotograafi tiitli toonud pildi saamislugu: „Ainuke suurveest puutumata jäänud koht Tõramaa puisniidul oli vaatetorni jalamil. Varahommikul telgist väljudes oli õhtune peegelsile veeväli mattunud paksu piimjasse uttu. Sõber Helgoriga kanuus mööda veevälja sõites ilmusid ja kadusid puud ning vee alt paistvate heinapallide mütsid. Ja vaikus, kus kuuled ükshaaval kõiki veetilku kukkumas veest võetud mõlalt ning kolm korda enne mõtled, kui uuesti hoogu tõmbad! Nautinud paar tundi seda lumma, leidsime koha, kus sai maha minna ning statiiv mulksudes vett täis lasta. Udu oli hakanud liikuma, puud olid korraks udupehmed, et järgmisel hetkel muutuda jälle klaariks“.

Veebikaamera pildid napsas veebikaamera operaator Mutikluti, LK foorumist

 

Hallhaigur      Ardea cinerea

 

Kuidas sellised suured linnud saavad puudel turnida? Kes peaks veekogu kaldal või madalas vees märkama suure linnu jälge, millel on pikk tagavarvas, siis kuulub see haigrutele. Selle tagavarbaga on võimalik puude okstest tugev haare saavutada ja seda okstel kõõlumist saab juhitavas veebikaamera vahendusel ka näha – teistel karklinnulistel selline puudel turnimise võime lühikese tagavarba tõttu lihtsalt puudub.

Fotod Arne Ader

Harilik kopsurohi

 

Harilik kopsurohi           Pulmonaria officinalis

 

Kopsurohu kasvukohad leiame viljakamate muldadega salumetsadest, aga samuti metsaveertest või puisniitudelt. Selleks, et varaselt õitseda peab olema mitmeaastane taim.

Kopsurohu taim omab roomavat ning hästi harunenud risoomi, mille pungadest sirguvad maapealsed taimevarred. Õiepungasid annab eristada juba lume sulades, aga siis peab taimesõbral kasvukoht hästi teada olema, et õiepungi lehekõdust leida.

Eesti suurimal fotovõistlusel Looduse Aasta Foto osalesid sel aastal esimest korda ka loodusvideod ehk liikuvad pildid. Vaata valitud hetki Youtube´i klipist.

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Kaameraga kuldnoka pesakastis leidis paar päeva tagasi aset pesaparasitismi juhtum, mille puhul pessa üritasid kordamööda muneda võõrad emaslinnud. Nende munetud munad viskas aga pesakasti enda omaks pidav paar välja.

Tartu Ülikooli linnuökoloogia teaduri Marko Mägi kommentaari loe siit: Videolugu: pesaparasitism kuldnoka pesakastis

Eile, 28. aprillil kordusid sarnased sündmused uuesti – veidi rohkem kui tunni aja jooksul käis pesakasti munemas taas kaks võõrast emaslindu ning nüüdki viskasid pesakasti omanikud mõlemad munad – esimese isane ning teise muna emane – pesast välja.