Keskkonnaamet annab teada
Pildistas Keskkonnaamet

Elektroonilised peibutusseadmed

Jahiseaduse üheks muudatuseks on kohustusliku koolituse nõue ka välisriigist tulnud jahimehele. Kahjuks ei ole see olukorra paranemist kaasa toonud. Keskkonnaamet on sel linnujahi hooajal alustanud juba üheksa väärteomenetlust linnujahi nõuete rikkumiste osas, neist kuus välisriigi kodaniku suhtes.

Video salvestas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Isaslind toimetamas sügiseses puistus

Suur-kirjurähn         Dendrocopos major

Suur-kirjurähnid on kõige sagedamini kohatavad ja arvukaimad, kui meie teiste rähnidega võrrelda ning nende talviseks arvukuseks jääb alla saja tuhande linnu. Talve saabudes võivad suur-kirjurähnid külastada värvulistele üles riputatud linnusöögi maju.

Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste

Töömaa

Kaelushiir         Apodemus flavicollis

Pildistas LK team

Sulgjas õhik

Sulgjas õhik      Neckera pennata 

Sulgjas õhik on vanade metsade liik, kes kasvab elavatel lehtpuudel, aga teda on märgatud kasvamas ka vanadel kuuskedel, vahel koguni parkides. Sulgjas õhik on metsas puudel kergelt märgatav, sest kasvab sageli inimese silmade kõrgusel. Oluline sammal annab teada oma kasvukoha metsa vanusest ja vääriselupaiga heast olukorrast.

Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste

Väike lemmel kattis veepinda Esna allikatel veel mõne nädala eest

Väike lemmel        Lemna minor

Seisuveekogud mis olid veel mõni nädal tagasi paksu lemlede kihiga kaetud, on nüüdseks peegelsileda veepinnaga. Need pisikesed taimed on äkki kadunud.

Eestis kasvab neli liiki lemlesid: külghõlmade järgi hästi äratuntav ristlemmel ja täiesti veepinna kohal ujuv väike lemmel on tavalisemad, küürlemmel ja punatäpp-lemmel on haruldasemad.