Hiite Maja SA annab teada

Hommikune külaskäik Põhjatu allika juurde. Allikatiik asub küll keset väikest salu, kuid täiesti siledat pinnapeeglit õnnestub näha harva -- enamasti saab mõni puude vahele ulatunud tuuleiil selle ikka veidi virvendama.

Saaremaa, Kaarma vald,  "Põhjatu allikas". 2014 aasta võidutöö autor Janno Loide

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Saare-karusvaksik

Saare-karusvaksik      Lycia hirtaria

Saare-karusvaksik on kogu Eestis levinud ning üsna tavaline. Teda võib leida metsades ja võsastikes, aga ka parkides või aedades. Liblikad lendavad aprillis ning mais.

Põhiliselt kohtab öösel ringilendavaid isasliblikaid, kes tunnevad oma kamjate tundlatega kaugelt vastassugupoole lõhna. Vähemtundlike niitjate tundlatega emasliblikate ülesandeks on muneda järglased võimalikult nähtamatult varjatud paika.

Foto, helisalvestus ja jutt Lennart Lennuk, www.loodusmuuseum.ee

Kõrkja-roolind

Kõrkja-roolind       Acrocephalus schoenobaenus

Helisalvestus: LINK

Kõrkja-roolind ja teised rannaelanikud 10. mail kella kaheksa paiku

Kommenteerib Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Eile võisime pesakastikaamera (pesakast 3) kaudu jälgida, kuidas väänkael rasvatihase pesa rüüstas. Lisatud videost on näha, et väänkael viskab pesast välja 10 muna ja ka osa pesamaterjalist

Väänkael         Jynx torquilla

Loodusvaatluste andmebaasi jälgides hakkab silma, et tuntud mägrakantsist Saaremaalt pole veel ühtegi vaatlust laekunud. Kui Mandri-Eestis elab mäger pigem metsa sees, siis Saaremaal asuvad linnakud kohati inimeste elupaikade läheduses ja mägrad on isegi suvilate alla roninud ning rajanud keldritesse urud. Saaremaal peaks mäkra ja tema tegevusjälgi kõige kergemini leidma. Ootame vaatlusi. Paljudele loodusvaatlejatele on see kindlasti ainult vormistamise küsimus.