Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Noor kotkas saabus pesale, et vanalindude poolt saada söödetud

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas ( www.loodusemees.ee )

Perseiidide meteoorivool ehk tähesaju kõrgaeg jääb igal aastal 11. ja 14. augusti vahele.

Vastu pühapäeva ööd (aga ka järgnevatel öödel), kui taevas peaks olema pilvitu, saame tähesaju osalisteks ja tänavu peaks perseiidide meteoorivool olema rikkalik.

Tähesadu näeme ainult valgusreostuseta piirkonnas, teisisõnu väljaspool linnasid ja jälgida saame toimuvat palja silmaga.

Perseiidide meteoorivool on saanud oma nime Perseuse tähtkuju järgi ja meteoorivoolu tekitajaks on Swifti-Tuttle'i komeet, mis jätab enda taha pika kosmiliste räbu ja tolmuosakeste pilve, mis liiguvad kiirusega kuni 60 kilomeetrit sekundis ning maa atmosfääri sattudes umbes 130 kilomeetri kõrgusel süttivad jättes endast valgusjälje.

Kuidas oleks parem tähesadu jälgida?

Teada annab Margit Turb

Laupäeval, 12. augustil avatakse Eesti looduse päev pidulikult Ähijärvel, Karula rahvuspargis. Sel puhul on terve päev täis erinevaid tegevusi.

Kell 10-18 on Karula rahvuspargi külastuskeskuses avatud kaunis fotonäitus „Kagu-Eesti päevaliblikad“. Kell 11 tutvustab näituse autor, loodushuviline fotograaf Ain Piir sealsamas liblikate hingeelu ning fotode saamislugusid.

Kell 12 saab minna loodust ja pärandkultuuri tutvustavale retkele koos Tamaara Dräbtsinskajaga

Kell 14 avatakse Ähijärvel pidulikult Eesti looduse päev

PÄEVAKAVA

Tervitused: Kalev Sepp (Eesti Looduskaitse Selts), Kaspar Kurve (Antsla vallavolikogu) ja Leelo Kukk (Keskkonnaamet);

Ettekanded:

Pildistas Marju Meidla

Männi-kuldpoorik Nõva maastikukaitsealal

Männi-kuldpoorik         Aureoboletus projectellus

Selline puravikuline hakkas kasvama Leedu kuivades männikutes ja luitemetsades veerand sajandi eest ja on tänaseks sellistes metsades muutunud kõige levinumaks puravikuks. Eestis leiti esimesed männi-kuldpoorikud kuue aasta eest Lääne-Eestist, kuid seent on määratud mõne aasta eest ka Peipsi rannamännikutes.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kadakatäks ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 617    Vanim taasleitud kadakatäks

Kadakatäks        Saxicola rubetra

Lind rõngastati 29. augustil 2010. aastal Häädemeeste linnujaamas ja taasleiti 25. juulil 2015. aastal samuti Häädemeestel. Kadakatäksi vanuseks jäi 4 aastat, 10 kuud ja 25 päeva. Väikse linnu kohta keskmine vanus.