Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA 

Kormoranikoloonia Tondirahul. Matsalu ( www.loodusemes.ee )

Rekord nr. 324        Suurim kormoranide koloonia

Kormoran ehk karbas        Phalacrocorax carbo

Suurim kormoranide koloonia asus 1986, kuni 2011. aastani Tondirahul Matsalu rahvuspargis. Veel 2000. aastal pesitses Tondirahul kuni 2911 kormoranipaari.

Nüüdseks on Tondirahu kormoranide poolt hüljatud ja seda teadmata põhjustel, aga jäänud on omapärane rekord.

Kirjutas ja pildistas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Foto Arne Ader

Soomaa taimevärvimine

Meie esivanemad sõltusid oma elutegevuses loodusest. Nii on see ka meie elus, kuigi igapäevaselt me seda ehk nõnda ei hooma.

Oma 1939. aastal Eesti Rahva Muuseumi toimetistes avaldatud kirjutises "Taimedega värvimisi Eestis" ütleb Gustav Vilbaste: "/.../ Siin on rõivad ja ülikonnad küllaltki värvirohked, millele lisandub veel tikandus ja kiri. Vanemad Eesti riidevärvid on veel praegugi imeteldavad oma värvivärskusega ja elavusega ning suur osa värvitoone on püsinud aastaid ilma, et oleksid luitunud. Võib julgesti kinnitada, et suurem osa riideid värviti varemail aegadel taimevärvidega, mida saadi oma niitudel ja metsades kasvavatelt taimedelt, sest siis ei tuntud veel keemilisi värvaineid ega olnud need ka hinna poolest kättesaadavad".

 Foto Arne Ader

Video salvestas Kaido Einama

Piiritajad( www.loodusemees.ee )

Piiritaja      Apus apus

Piiritajad kuuluvad lahutamatult linnapilti, kus pääsukeste sarnased linnud tiirutavad kõrgel õhus. Rahva keeli piirpääsukeste nime kantakse ainult seetõttu, et piiritajad sarnanevad lennus pääsukestele, aga nad ei istu iialgi traatidel või puuokstel sarnaselt pääsukestele. Piiritajad pole ka värvulised sest nad kuuluvad piiritajaliste seltsi ehk siis on hoopis sugulased öösorrile.

Keskkonnaamet annab teada

Seoses ilusate suve- ja puhkuseilmadega liiguvad inimesed rohkem looduses. Üha enam on jõudnud Keskkonnaametini teateid sellest, et inimesed kraabivad liivakivipaljanditesse oma nimesid, et oma külaskäik jäädvustada. Selline toiming on ohtlik kuna aeg-ajalt paljandid puhastuvad ja varisevad.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Tamme-kirjurähn kirsiga ( www.loodusemees.ee )

Tamme-kirjurähn         Dendrocopos medius

Tamme-kirjurähni Eestis pesitsemine toimus alles 2000. aastal Räpina mõisapargis. Viimase paarikümne aastaga on linnud levinud ja muutunud vanade parkide ning lehtmetsade haudelinnuks, kelle arvukus on üle Mandri-Eesti järjest kasvanud ja võib küündida isegi poolesaja paarini.