EOÜ selgitab tekkinud olukorda

Foto Arne Ader

Suur-laukhaned ( www.loodusemees.ee )

Keskkonnaamet teatas 23. märtsil, et kinnitas hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis muuhulgas võimaldab valgepõsk-lagle ja suur-laukhane kevadist heidutusjahti. Eesti Ornitoloogiaühing on nördinud, et ekspertide ettepanekut heidutusjahti mitte rakendada pole arvesse võetud.

Keskkonnaameti pressiteates, mille eile ka LK-s avaldasime: LINK seisab, et tegevuskava eelnõu koostasid Eesti Maaülikooli ja Eesti Ornitoloogiaühingu eksperdid.

Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Peame endid looduslähedaseks rahvaks. Juba omariikluse idee arenguga hakati üha enam tähelepanu pöörama meid ümbritseva keskkonna väärtustamisele ja kaitsmisele. Eesti vabariigi esimestel kümnenditel kujunesid looduskaitse sümboliteks tammeleht ning kaks tähte – L ja K.

Veebikaamera kuvatõmmis Owlie, LK foorumist

Teine muna pesas

Merikotkas        Haliaeëtus albicilla

Kella poole neljaks oli emaslind Evel teine muna pesas. Eelnevate päevade sündmused viisid mõttele, et hea kui merikotkaste pesas oleks veel teine muna.

Esimest munetud muna näitas emaslind meile veebikaamera vahendusel 20. märtsi lumisel õhtul kell seitse. Tavapäraselt on merikotkaste munemise intervall kaks, kolm päeva. Tänane muna muneti neljandal päeval.

Pildistas Ahto Täpsi

Karu jäljerida

Pruunkaru ehk karu       Ursus arctos

Karude jälgi on kohatud kogu Eestis, lumevaibal ju hea märgata.

Kui karu esikäpa päka laiuseks on viisteist sentimeetrit peab tegu olema täiskasvanud isasloomaga.

Tavaliste, lumikattega talvede korral ärkavad meil karud talveunest märtsis, aprillis, aga emasloomad, kes poegisid aastavahetuse  paiku tulevad talvepesast välja ikka isasloomadest hiljem.

Eestimaa Looduse Fond juhib tähelepanu

Foto Arne Ader

Metsatee (www.loodusemees.ee )

Täna tutvustati metsanduse arengukava (MAK2030) uue juhtkogu koosseisu. Eestimaa Looduse Fond (ELF) toob välja, et juhtkogus puudub metsaelustiku asjatundja, mis on elurikkuse kriisi valguses väga tõsine puudus.

Metsanduse arengukava aastani 2030 uus juhtkogu koosneb üheksast inimesest, kelle seas pole ühtegi looduskaitsebioloogiaga tegelevat teadlast. “Ajal, mil teadlased üle maailma räägivad elurikkuse kriisist ja Eesti metsadest kaob 50 000 linnupaari aastas, pole kahetsusväärselt metsanduse arengukava juhtkogus kedagi, kes teadlasena metsaelustiku kaitsega tegeleks. Me ei tohi eirata elurikkuse kriisi tõsidust, seda aspekti süvitsi esindava teadlase puudumine ei võimalda luua tulevikku vaatavat arengukava,” nentis ELFi juhatuse esimees Tarmo Tüür.