Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Hallhülged, merikotkad, merejää tekkimine ja liikumine

Pakaselised ööd, mandril oli öösel paiguti kuni 30 külmakraadi. Ka homme särab päeval päike, mis külmakraade poole võrra öisega võrreldes kahandab. Muuhulgas homme vahetub kuu faas.

Hülgerannal oli täna varahommikul Saaremaa lääneküljel kuusteist külmakraadi, päeval näitab kraadiklaas poole vähemat. Veetemperatuur on 0,3-ga miinuses ja huvitav on jälgida jää teket ning liikumist.

Aga ega see ei tähenda, et ilm veebikaamera ees soojem oleks, sest päeval 10.m/s tõusnud lõunatuulega lisandub tuulekülm ehk tunnetuslikku pakast võib seal olla pea paarkümmend kraadi.

Fotod Simmo Kikkas, www.360.ee

Ilmateenistuse jääkaart

Viigripojad tulevad ilmale rüsijää vallide vahel või lumekoopas

Viigerhüljes ehk viiger         Pusa hispida

Väinamerd katab kinnisjää ja üle aastate saavad viigrid neile omastes tingimustes poegida. Merejää keskkond on oluliselt puhtam, kindlasti tõbedest vabam ning vähema sotsiaalsusega viigrid ei koondu poegimiskolooniatesse nagu hallhülged.

Keskkonnaamet tuletab meelde

Foto VikipeediA

Lumerohke ja pakaseline talv meelitab loodusesse nii suusatajad, matkajad, kui mootorsõidukite juhid, kes soovivad sõita nii metsades, põldudel, niitudel, jääkattega järvedel või merejääl.

Kuid auto, atv või lumesaaniga väljaspool selleks ettenähtud teid liikumiseks tuleb esmalt veenduda, kas see on lubatud.

Liiklusseadusest tulenevalt ei ole looduses väljaspool teid mootorsõidukiga liiklemine üldjuhul lubatud, v.a maaomanikule või maaomaniku loal tema kinnisasja piires, aga ka lumesaaniga maastikul sõitmiseks on vajalik maaomaniku luba.

Video ja kirjeldus LK

Fotod Arne Ader

Põdrad ja nende tegevusjäljed

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Põdrad kaaluvad keskmiselt pool tonni on talvel enamuses nudipäised -  suurimad maismaaimetajad Euroopas. Kuid nooremaid pullikesi, vähemate sarvedega võime kohata veebruari lõpuni, vahel isegi märtsis.

Talvise aja veedavad põdrad nö kuivemates elupaikades ja võime neid kohata päevasel ajal ka mitmekesi koos liikumas.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Suurnokk ( www.loodusemees.ee )

Suurnokk-vint ehk suurnokk          Coccothraustes coccothraustes

Ehkki silmapaistvalt tugeva ja massiivse nokaga suurnokk-vinti ei ole lihtne märgata, on ta Eestis suhteliselt tavaline parkide ja lehtmetsade lind. Kuna suurnokk-vint tegutseb enamasti kõrgel puuvõras ning tema häälitsused on vaiksed ja tagasihoidlikud, tuvastavad kogenud linnuvaatlejad suurnokk-vindi enamasti iseloomuliku tiksuva kutsehääle järgi.