Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kobras on langetanud puid

Üks raske küsimus on meie metsameestel veel lahti harutamata — mida teha kobrastega? Kas see usin puudelangetaja ja jõgede paisutaja on metsaomanike nuhtlus? Või on ta loodusharuldus, meie põhjamaise metsa ülioluline ja kallihinnaline sümbol? Meie praeguses Eesti looduses ilmselt mõlemat.

Tõele kõige lähemal on see, et me pole õppinud oma metsadesse tagasitulnud kobrastega toime tulema. Aga tuleb õppida. Seda peavad tegema nii riigiametnikud kui ka igaüks meist omaette.

On ju selge, et kui omanikul on neli hektarit metsa ja kobras ähvardab kolmandiku sellest nahka pista ja ülejäänud kahte kolmandikku üle ujutada, siis peab omanik küll olema äärmine looduskaitse- ja koprafanaatik, kui ta ei püüa midagi oma vara kaitseks ette võtta. Temast tuleb aru saada.

EOÜ annab teada

Ilmunud on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo uus number.

Numbrist 2017-1 saab lugeda kolme põnevat lugu:

Mägi, M. Maaspesitsevate lindude pesarüüste taastatud Pärnu rannaniidul

Lanto, U. & Sild, E. Stressi mõju isaste laululindude laulu õppimisele

Viigipuu, R. & Tilgar, V. Inimtekkelise müra mõju lindude kommunikatsioonile ja kohasusele

Ajakirja leiad: LINK

EOÜ annab teada

Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja 2017. aasta teisest numbrist saab lugeda linnuhuviliste meelespeast ja kaldapääsukeste pereelust ning õpetatakse öölaulikuid määrama hääle järgi.

Topeltlehelt saab imetleda Looduse Aasta Foto 2017 parimaid linnufotosid. Samuti leiab teabelehest uudiseid Kotkaklubi kevadtalgutest, satelliitsaatjaga metsistest, tänavuse aasta linnu turteltuvi rahvusvahelisest kaitsekavast ja paljust muust.

Loe tiirutajat: LINK

Pildi napsas Sappheira, LK foorumist

Kotkapoegadel märkame väikest värvivahet

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Täna, homme saavad kotkapojad kümne päevasteks ehk koorusid vastavalt 7. ja 8. juunil.

Sulestiku järgi oksakirjus pesas on neid raske omavahel eristada. Täpselt ei tea, aga heledama sulestikuga tegelasel peaks täna esimesed kümme elupäeva täituma, tumedama sulestiku kandjal homme.

Isaslind Ivo saab pere toitmisega kenasti hakkama, emaslind Irma veedab enamuse ajast kotkatibude juures.

Pildi napsas Biker, LK foorumist

12. juunil olid viis muna emalinnu pesalt lahkudes veel sulgedega kaetud, kuid järgmisel päeval olid munad juba katmata

Rasvatihane           Parus major

Tänavune vilu kevad on rasvatihasedki hiljem pesitsema sundinud, aga põhjustest kirjutavad Teile lähemalt juba ornitoloogid.

Rasvatihaste on selline komme, et veel munemise ajal pesalt lahkuv emaslind katab munad sulgedega. Kui ta aga hauduma asub jäetakse munad pesapakust väljudes katmata ning nii juhtuski 13. juunil.