Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud Gennadi Skromnov, loodusportaali Looduskalender asutaja ja pikaaegne eestvedaja. Tema 2002. aastal algatatud Looduskalender on saanud kümnetele tuhandetele eestlastele ja rahvusvahelistele loodusehuvilistele asendamatuks teejuhiks Eesti looduse imelisse maailma.

Looduskalender sai oma tagasihoidliku alguse 2002. aasta varakevadel veebilehe Ilm.ee alamlehena, kus avaldati paar korda nädalas kokkuvõtteid looduses toimuvast. 

Gennadi visionäärlik vaim andis aga ideele rahvusvahelise mõõtme ning nii kasvaski huviliste hulk Eestist palju kaugemale.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Käokannus

Harilik käokannus     Linaria vulgaris

Täiesti tavaline mailaste sugukonna mitmeaastane taim, mis kasvab isegi ranniku kiviklibul. Muudeks kasvukohtadeks: kuivad niidud, tee- ja põlluservad, jäätmaad ning liivikud. Seega lepib taim kergemate muldadega, aga avatud kasvukohaga, sest niidukamaras käokannus konkurentsile vastu ei pane.

Käokannus

Kaartide kuvatõmmised Anne, Francesca

Isalind Kergu toitub Ukrainas Usõtsja jõel, mis on Dnestri lisajõgi.

Vaade Usõtsja jõe orgu, kus Kergu on toitumisretkel, et enne pikemat rännet organismi varuainetega turgutada.

© Богдан Федораш

Kus siis on emalind Kerli?

Video salvestas LK team

Põdralehm

Põder        Alces alces

Milline on meie metsade suurimate sõraliste hilissuvine toidulaud? Suurte imetajate toitumisjäljed on looduses kergelt märgatavad.  Meelsasti toitutakse haabadest, pihlakakatest, pajudest, kaskedest, paakspuudest, toomingatest, vahtra- ja jalakalehtedest ja rohttaimedest. 

Pildistas ja mõtiskles Peep Saluvee

Kiil – suve lendur

Looduses olles on üha rohkem märgata ringi tiirutamas kiile – kes juba juulis, augustis on kõige aktiivsemad. Ühel hetkel märkasingi saabuvat must-loigukiili, kes peatus kõrrele, et teha väike puhke paus, end soendades päiksepoole olles.