Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Eestimaa südames Paide linna lähistel Prääma soo pervel Viraksaares peitub üks hoopis isevärki muistne rabatee. Ehkki ontlikult infotahvliga varustatud ei ole tegu tähistatud matkarajaga tänapäeva mõistes, vaid ligi poole aastatuhande vanuse palkteega, mis õnneliku juhuse tõttu 1985.aastal turbast paljandus.

Foto Arne Ader

Rasvatihase pojad peale pesast väljalendu

Eelmisest aialinnupäeviku ülevaatest selgus, et tänavune suvi oli osadele liikidele edukam ja teistele kehvem. Sama selgub ka arvukamate aialindude pesitsusnäitajatest. Vaata eelmist kokkuvõtet: LINK

Tekst www.maavald.ee

Foto Arne Ader

Reheahi. Sepp Mart Salumaa

Paljud keelemehed on arvamusel, et sõna jõul on laenatud muinasskandinaavia keelest umbes tuhatkond aastat tagasi. Kuid on neidki, kes leiavad, et tegemist võib olla meie oma põlise sõnaga.

Ajast aega. Jõulud algavad pööripäevaga ning lõpevad mõni päev peale uut ajastaega. Ajastaeg on maakeelne mõiste, mis tähistab aastaringi. See väljendab maailmatunnetust ja teadlikkust aja ja elu ringkäigust ning laiemalt maa ja ilma terviklikkusest.

Ajastaja päev ehk uusaasta on niisiis 25. jõulukuud. Ametlik uusaasta on nihkunud 1. I-le ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Tegelikult algab aasta esimesest päevast, mis on pikem kui eelmine, seega 25. XII. Niisiis, jõulud algavad 21. XII, 24. XII on vana-aastaõhtu ja 25. XII on uusaasta.