Kaamerapilti edastab Teetormaja, www.tt.ee

Kui brauser ei toeta Flashi, kliki allolevatel mobiilsete seadmete linkidel.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab TÜ linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Jälgisin mõni päev tagasi pargis üht puukoristajat, kes oksaprakku midagi tassis. Mina ei olnud ainus jälgija, sama tegi ka üks rasvatihane, kes pärast puukoristaja vaateväljast kadumist saagi haaras ja eemaldus. Nii toimus see mitmeid kordi. Kas selline käitumine võib olla põhjuseks, miks rasvatihased talvevarusid ei soeta? Kas on lihtsam silmad lahti hoida, jätta meelde teiste peidupaigad, et need hiljem tühjendada?

Tuletame meelde, et 18. novembrini ootame motivatsioonivideosid 7.-9. klasside õpilastelt, kes soovivad kaasa lüüa Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks loodavas Eesti taimevaramus.

Noorte panus kingituse tegemisel on oma kodukandi taimede tundma õppimine ja herbaariumi koostamine. Niimoodi saame vabariigi juubeliks kaardistada Eesti botaanilise mitmekesisuse ning talletada selle digitaalselt elurikkuse andmebaasi. Lisaks saavad noored teadustöö tegemise kogemuse ning teadmise, et nende panus aitab kaasa meie teadlaste tööle nüüd ja tulevikus.

Pildistas ja teavitas Uuno Kask

Hõbehaigrud Mustvees

Hõbehaigur         Egretta alba

Veel 6. skp-l olid need kaks hõbehaigrut Mustvees – alul üks, kellega liitus hiljem teine isend (vaata alumist pilti).

Tihedama lumesajuga päevad peletasid linnud rändele, aga jäävaba vett oli seega pole linnusõpradel muretsemiseks põhjust, et kalatoidulised söönuks ei saa.

Hõbehaigrud on meil alates sajandivahetusest muutunud üha sagedasemateks külalisteks, aga ringi liiguvad peamiselt mittepesitsevad linnud. 2009-ndal aastal registreeriti esimene kindel pesitsus Tartumaal.