Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Ööliblikalood - täpik-sügisöölased lendavad

Kirjutas ja pildistas Aare Lindtwww.loodusmuuseum.ee

Täpik-sügisöölane

 

Täpik-sügisöölane          Agrochola litura

 

Täpik-sügisöölane on tänapäeval peaaegu kogu Eestis levinud, kuid mitte sage. Viis aastakümmet tagasi kohtas seda liiki veel üsna harva ja siiski põhiliselt Lääne-Eestis. Liblikad lendavad leht- ja segapuistutes augusti lõpust oktoobri alguseni.

Täpik-sügisöölane on hästi äratuntav oma erilise mustri poolest. Liblikas naudib meelsasti tehisvalgust, aga päeval päikese kätte jäädes otsib peagi varjulisema magamiskoha.

Taara padu puudehukk

Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste

Surmamärkidega puud

Surmamärkidega puud

Teisipäeva hommik oli hommik nagu iga teinegi. Veel saab minna paljajalu üle õuemuru postkastini, et tuua sealt hommikukohvi kõrvale värske Postimees. Veel ei poe külm üdini, kui sellelt käigult naased.

Küll puges külm mulle põue kui lehte lugesin. Artiklit, mis pajatas sellest, et Toomemäe nõlvalt nn Pirogovi platsilt hakatakse täna langetama puid, mis on ohtlikud inimestele.

Suvine aialinnupäevik - rände kõrgaeg on käes!

Kirjutas Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator

Fotod Arne Ader

Punarind

Punarind

Kohe kui kõrgrõhkkond end Läänemere ümbrusesse sisse seadis, sai sügisränne tõsise hoo sisse. Külmad ööd ja soodne tuulesuund andsid stardipaugu kümnetele tuhandetele Soome sookurgedele. Nad on nüüd mitu viimast päeva meilt läbi rännanud ja peatumagi jäänud. Isegi esimesed hane- ja lagleparved on pärale jõudnud. Kuid see on see nn nähtav ränne.

 

Vainurästas

Mäger saartel

Sisu
mäger uru juures
Mäger puudub saartel, välja arvatud Saaremaal, kuhu ta on kunagi inimese poolt sisse toodud.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

Paar sõna mägra levikust Eestis – miks nad esinevad Saaremaal ja puuduvad teistel saartel. Saaremaale on mäger kunstlikult omal ajal 1960. aastatel sisse viidud ja seal on tema arvukus ka senini jõudsalt kasvanud. Aga teistele saartel ta ei ela, täpsemalt, 1957. aastal ilmunud raamatus “ENSV imetajad” kirjutatakse, et mägra esinemise kohta saartel puuduvad viimastest sajanditest andmed. Mis tähendab, et saartel teda teadaolevalt kunagi esinenud pole.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.