Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Hangelind ( www.loodusemees.ee )

Kes korragi oma elus hangelindu näinud, ei unusta seda kohtumist kunagi. Need pisikesed linnud värelevad suures salgas üle lumise välja, ikka ühelt ohakavarrelt teisele. Inimesehirmus paiskub terve hingevalgusest küütlev parv tuisuiilina õhku, et taas lumele laskuda. Tegelikult ei karda see seltskond inimest, nad tulevad niivõrd kaugelt Põhjalast, et hirmu inimese ees pole saanudki tekkida. Pigem ehmatab neid teie raudruun, millel nende tantsukeerisesse satute.

Kui ma püüan nüüd hangelindu teile kirjeldada, siis jään sellega üsna jänni. Ta on pisike, isegi varblasest veidi pisem ja saledam linnuke. Tema sulgedes on musta ja ruuget ja pruuni ja kõike seda laiguti, aga põhitoon on neil hangekarva valge.

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Pajuurvad ( www.loodusemees.ee )

Olete kindlasti märganud, et soe ja vinduv sügis on taas pajuutud välja meelitanud? Tegelikult ei ole selles midagi imelikku. Kui oma pildipanka vaatan, siis just enne jõuluaega olen neid maal alati pildistanud.

Nii nagu heal lapsel, on ka pajuurbadel palju nimesid, aga just praegu on nad ilmselgelt utud ehk valged lambautekesed. Pajuuteke on pugenud kaitsvate pungasoomuste vahelt sügisese sooja ja niiskuse tõttu välja ja seda hõbevalgete kattesoomustega ääristatud urvakest ei topi enam kuidagi sinna sisse tagasi.

Õnneks ei tee külm seesugusele karvasele urvale liiga. Alles kevadel saame teada, kas pajuutust areneb roosa emasõitega pajukiisu või saab temast uhke kollane, pikkade tolmukatega pajutibu.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Suurim hiid-lehtervahelik seisuga 13. 09. 2010, läbimõõt 41 cm. Võrdluseks sandaal jalanumbriga 45

Rekord nr. 58. Hiid-lehtervahelik

21. sajandi esikümnendi lõpuaastail ilmusid meie tagaaeda Räpinas suured heledad seened. Loodustark sõber määras need hiid-lehtervahelikeks - Leucopaxillus giganteus.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Kas te olete vaadanud, kes on kõige vapram lill teie peenral. Nüüd, kui külmalaine muutis kogu rohelise rahva klaasistunud tumerohelisteks jääpurikateks. On üks taim, mis taas lume alt väljasulades ei vaju lössi ja ei moodusta rohelist laialivalguvat ollust, vaid mis rõõmsalt selja sirgu ajab ja isegi oma siniste õiesilmadega teile vastu naeratab.

Võõrasema! Võõrasemad on need kenad õitsejad. Olen nende õisi näinud ikka ja jälle ilmuvat lume alt kuni jaanuarikuuni, siis tuleb väike paus ja kevadel kui lumi läheb, alustavad nad samas seisus, nagu poleks vahepeal midagi juhtunud.